"Ülle Madise on täna ennast sisuliselt presidendikandidaadiks kuulutanud, sest kaupleb riigikogult välja parteide ülest toetust. Seda toetust tal ei ole, sest vähemasti meie erakond tema valimist ei toeta," kirjutas Helme sotsiaalmeedias.

"Ühtlasi on ta väga tõsises huvide konfliktis andes mõista, et ta soovib kõigi parteide toetust, olles samal ajal õiguskantsler, kes teeb parlamendi tööle järelevalvet," märkis ta ja lisas, et selline rollikonflikt võib Madise valimise puhul viia valimistulemuse vaidlustamiseni kohtus.

EKRE esimehe hinnangul jätab õiguskantsleri võimalik kandidatuur halva mulje.

"Õiguskantsler mängib mängu justkui ta ei oleks kandidaat vältides sedasi kõrgele ametikohale taotlevale inimesele endast mõistetavat debatti, meedia ja ühiskonna teravdatud tähelepanu. Samal ajal saadab ta välja järjepidevat signaali, et on ametist huvitatud tingimusel, et talle on hääled juba koos," ütles Helme.

Ta ütles, et Madise on süstemaatiliselt jätnud kasutamata võimaluse öelda, et ei kandideeri ega ole kandideerimisest huvitatud. "Täna (laupäeval – toim) kinnitas ta taas üle, et on presidendiametist huvitatud, ainult et tahab näha piisavat toetust."

"Selline mäng võimaldab tal viimasel minutil kandidaadina välja vupsata ja eeldusel, et hääled ongi koos, sirgjoones Kadrioru tagauksest sisse jalutada. Nagu öeldud see kõik on väga mage ning karjuvas vastuolus demokraatia elementaarsete põhimõtetega," lisas EKRE esimees.

Helme sõnul on EKRE ainus erakond, kes on presidendi valimistesse suhtunud tõsiselt ja professionaalselt, aga ka valijatesse lugupidavalt. Ta rõhutas, et erakond esitas oma kandidaadiks juba kevadel Mart Helme.

"Kutsun jätkuvalt toetama Eesti ainsat ametlikku presidendikandidaati Mart Helmet," lõpetas ta.

Eesti 200 esimees Kristina Kallas ütles neljapäeval, et Madisel oleks praegu riigikogus 67 toetajat ning Eesti 200-st lahkunud ja sotsiaaldemokraatidega liitunud Züleyxa Izmailova Madiset ei toeta. Izmailova ütles aga ERR-ile, et tegu on salajase hääletusega ning tema taha presidendi valimine ei jää. 

Riigikogu vanematekogu arutab presidendivalimist teisipäeval.

Presidendikandidaadi ülesseadmiseks riigikogus on vaja vähemalt 21 häält. Presidendi äravalimiseks riigikogus oleks minimaalselt vaja 68 toetushäält.

Olulised tähtajad:
• 21.–24. august: kandidaatide esitamine;
• 2. september: esimene hääletusvoor riigikogus;
• 3. september: vajadusel teine ja kolmas hääletusvoor riigikogus.