Ajalehe küsimustele vastates ütles Simson muu hulgas, et tema parima teadmise järgi Eesti ja Venemaa vahel elektrikaubandust ei ole. 

Tegelikult saab Eesti siiski süsnikukvoodi hinna võrra konkurentsivõimelisemat Venemaa elektrit läbi naaberriikide.

"Aga miks see niimoodi juhtub − see tuleb sellest, et energiapoliitikas on kolm sammast. Üks on see, et saastaksime vähem, teine, et meil oleks piisavalt energiavarustuskindlust ka sel ajal, kui ka kõigil naabritel on palju energiat vaja. See on see, mille pärast peab valitsus arvestama, et elektrijaamu ei saa käigust välja viia, ilma et me teaksime, kuidas katta tippkoormust. Kolmas on hind − sellepärast olemegi liitunud Põhjamaade turuga, et meie tarbija saaks paremat hinda. Kui oleksime ainult Eesti turul, siis Narva elektrijaamadest tuleks mis tahes hinnaga elekter ning meie tööstus ja inimesed maksaksid märksa suuremaid elektriarveid," rääkis Simson.

Küsimusele, kuidas oleks pidanud Eesti riik paremini valmis olema järsuks süsihappegaasi kvootide hinnatõusuks, et Ida-Virumaal ei oleks ühe aastaga kadunud tuhat töökohta, vastas endine majandusminister: "Tööstuse mitmekesistamine on üks vastus. See, et oleks ka teistsuguseid tööstuslikke töökohti, mis annavad inimestele siinsamas regioonis tööd. Et nad ei pea minema tööd otsima teistesse piirkondadesse või teise riiki."

"Uus Euroopa Komisjon on käinud välja ka lubaduse, et me tegeleme piiriülese süsiniku mehhanismiga. See tähendab, et kui keegi tahab tulevikus müüa siia kaupu, olgu selleks näiteks tsement, teras või elekter, siis piiri peal tuleb tasuda tariif, mis võtab arvesse süsiniku jalajälge ja võrdsustab selle Euroopa ettevõtte tasutud kvoodiga," ütles Simson.