Erkki Keldo: maksuarutelu on teretulnud

Maksustamisest rääkides peabki tulevikku vaatama, kuid enne tuleb vanad vead korda teha, et Eestis kehtiks taas maksusüsteem, mis meie inimesi liigselt ei koormaks, kirjutab Erkki Keldo.
Mul on hea meel, et Reformierakonna maksuplaan on hoolimata teistest suurtest uudissündmustest saanud elava arutelu osaliseks. Nagu näitasid ka küsitlused enne valimisi, lähevad maksuteemad inimestele väga korda, Kantar Emori küsitluse järgi olid need eelmiste valimiste põhiteema.
Samamoodi oli maksusüsteemi kordategemine Reformierakonna üks põhilisi lubadusi ning inimesed andsid meile väga suure mandaadi, et selle küsimusega tegeleda. See tähendab, et inimesed andis selge signaali, et nad ootavad maksuvaldkonnas muutust, mitte Jüri Ratase vana maksuküüru plaaniga jätkamist.
Mind ei üllata, et vasakpoolsed erakonnad on meie plaanist rääkides taas asunud õhutama klassiviha öeldes, et see on kingitus kõige rikkamatele või ajale jalgu jäänud süsteem. Sellise väitega ma kuidagi nõustuda ei saa. Praeguse maksusüsteemi kõige suuremad kaotajad on inimesed, kellele igakuiselt laekub pangakontole 1025 kuni 1620 eurot.
Nende inimeste seas on meie õpetajad, politseinikud, päästjad, kultuuritöötajad, õed ja kahjuks ka paljud töötavad pensionärid. Seda nimekirja võib kindlasti jätkata. Need on tavalised Eesti inimesed, kes kindlasti ei pea oma palgast valitsuse ülekulutamist kinni maksma ning kelle palgatõusust võtab valitsus praegu kolmandiku ära.
Nimelt rakendub praeguse süsteemi järgi tänu tulumaksuvaba raha vähenemisele alates 1200-eurosest brutosissetulekust piirmaksumäär 31,1 protsenti. See tähendab, et kui palk tõuseb sada eurot, siis kätte saab sa sellest vaid 68,9 eurot. Kusjuures see ebaõiglus kestab vaid 2100 euroni, pärast seda langeb maksumäär jälle 20 protsendile.
Meie arvates on selline keskklassi kõrgema maksuga karistamine ebaõiglane ja me tahame selle lõpetada, et kõik inimesed saaksid kasutada üht ja sama tulumaksuvaba miinimumi 500 eurot.
See teeb maksusüsteemi palju arusaadavamaks ja lihtsamaks - enam pole vaja igal aastal ette ennustada, kui palju sa aasta lõpuks teenid ja karta, et kui juhtud saama preemiat või lisatulu, tuleb pärast maksu juurde maksta.
Meie oponendid on rääkinud ka sellest, et maksuplaani jaoks pole kusagilt raha võtta. Selline mure valitsuse poolt, kes on eelarve kolme aastaga enam kui miljardiga miinusesse lasknud, on muidugi veidi silmakirjalik. Samal ajal tahan kiita Isamaa erakonna esimeest Helir-Valdor Seederit, kes on öelnud, et meie idee väärib arutamist, sest praegune süsteem on juba eos hukule määratud.
Reformierakond on alati rahaasjadesse täie tõsidusega suhtunud ja just seetõttu oleme ka oma maksuplaani teinud vastutustundlikult kahes etapis, et koormus riigieelarvele poleks korraga liiga suur.
Me usume, et kasvava majanduse tingimustes on selle raha eelarvest leidmine võimalik küll. Tõsi on aga see, et iga aastaga läheb see üha raskemaks, sest ebaõiglase maksuküüru alla liigub üha enam inimesi, kuna tänu heale majanduskasvule inimeste sissetulekud tõusevad kiiresti. Seega on selle keerulise süsteemi ära kaotamiseks just praegu viimane aeg.
Eesti majandus- ja ettevõtluskeskkonna üheks nurgakiviks on olnud lihtne, õiglane ja arusaadav maksusüsteem. Reformierakond on nõus, et maksustamisest rääkides peabki tulevikku vaatama, kuid enne tuleb vanad vead korda teha, et Eestis kehtiks taas maksusüsteem, mis meie inimesi liigselt ei koormaks.
Seejärel tuleb vaadata ühiskonnas toimuvaid muutusi töötamise ja tulu teenimisega seoses, mis tähendab ka uusi väljakutseid terviklikule maksusüsteemile. Seda arutelu oleme hea meelega valmis pidama.
Toimetaja: Kaupo Meiel