Ukraina Ülemraada spiiker: uustulnukad poliitikad vähendavad korruptsiooni
Ukraina Ülemraada spiiker Dmõtro Razumkov ütles "Välisilmale" antud intervjuus, et Ukrainas on väga raske korruptsiooni ühiskonnast ja poliirtikast välja juurida, ent sellele aitavad kaasa uued inimesed poliitikas, kellel puudub korruptsioonikogemus.
Ukraina Ülemraadas on praegu jäme ots president Volodõmõr Zelenski toetuseks loodud poliitilise jõu Rahva Teenrid käes. Sellele parteile kuulub praegu 254 parlamendi 450st kohast. Dmõtro Razumkovi sõnul pole ei Zelenski ise ega ka tema erakonna ülisuur esindatus ülemraada ega ka Ukraina demokraatia üldisest seisukohast üldse mitte halb. Siin ei saa muidugi unustada, et Razumkov ise kuulub samuti Rahva Teenrite ridadesse ning on varem olnud ka partei esimees.
Razumkovi sõnul seisneb Rahva Teenrite suurim teene ühiskonna ees sellest, et partei kaudu on poliitikasse tulnud väga palju uusi inimesi, kellel igasugune varasem poliitiline kogemus puudub.
"Neil ei ole ka mingit korruptsioonikogemust. Samamoodi ei ole nad kuidagi seotud mingite varasemate poliitiliste jõududega ja ma arvan, et see on presidendi ja tema meeskonna väga tõsine saavutus," ütles Razumkov.
Ta nentis, et parlamendil oli ka nõrku külgi, kuid praegusel parlamendil on kaks professionaalselt tugevat külge. "Üks on professionaalne ekspertiis - kui inimesed on noored ja valmis muutma oma riiki, siis nad õpivad kiiresti," rääkis Razumkov.
Teine uute parlamendiliikmete tugev külg seisneb aga nende moraalseis barjäärides, mida ei tohi ületada ja eetilistes standardites, mida ei tohi rikkuda.
Poliitilised uustulnukad on Razumkovi sõnul vastupidavamad mitmesugustele ahvatlustele, mis nii parlamendiliikmeid, kui ka avaliku teenistuse töötajaid varitsevad.
See tõotab tuua Ukraina poliitilisse kultuuri olulise muutuse, asendada varasema korrumpeerunud poliitika lääneliku avatusega ning selle eest tuleb ülemraada esimehe hinnangul olla tänulik just president Zelenskile.
Vähemalt esialgu aga lokkab korruptsioon kogu Ukraina avalikus ruumis edasi.
Razumkovi sõnul pole korruptsioon mitte ainult Ukraina vaenlane number üks, vaid vähkkasvaja, mis on ajanud oma siirdeid ühiskonna kõikidesse osadesse. Keeruliseks teeb korruptsiooniga võitlemise asjaolu, et see pole Ukrainas lokanud mitte iseseisvumisest alates, vaid lokkas ka terve Nõukogude perioodi, ehk siis korruptsiooni jõud toetub tema pikale ajaloole. Seda ajaloolist monstrumi pole võimalik võita poole aastaga, ent võita see tuleb ja tööd selle nimel tehakse.
"Oleme vastu võtnud mitu uut seadust, mis lasevad korruptsioonivastase võitluse asutustel edukamalt tegutseda. Praegune parlament võttis vastu seaduse ebaseadusliku rikastumise takistamiseks, mille eelmine Ülemraada koosseis vahetult enne valimisi tagasi lükkas. Oleme loonud tingimused ka varade elektrooniliseks deklareerimiseks," rääkis ta.
Razumkov rõhutab, et praegune Ülemraada on oluliselt lihtsamaks muutnud ka parlamendiliikmete puutumatuse tühistamise. Seda peab Razumkov ise veel kõige olulisemaks saavutuseks korruptsioonivastases võitluses. Nüüd pole korruptantidel enam võimalik ülemraadahoone kaitsvate seinte vahele varjuda. Lõpuks ometi on parlamendisaadik seaduse ees õpetajate, ärijuhtide ning muude ühiskonnaliikmetega võrdseks saanud.
Kogu selle töö juures peab Ukraina parlament aga tegelema ka olukorraga Donbassis, kus suured alad on endiselt separatistide käes ning neid toetav Venemaa on viimasel ajal taas agressiivsemaks muutunud. Sealjuures ei saa unustada, et Venemaa okupeerib endiselt Krimmi ning üritab seda poolsaart kogu maailmale näidata, kui Venemaa loomulikku osa.
"Me oleme praeguseks aru saanud, et on vaid üks võimalus Ida-Ukraina alade inimestele rahu tuua ja see ongi rahumeelne tee, läbirääkimiste kaudu. Ulatusliku sõjalise operatsiooni alustamine ei viiks mitte kuhugi ja sellest saavad aru ka Normandia formaadi läbirääkimistel osalevad teised Euroopa riigid. See on ainus võimalus olukorda parandada ja aidata inimesi, kes on sunnitud elama okupeeritud aladel. Ma ütleksin, et nad on olukorra pantvangid. Seega peame me sõja lõpetama ja siis me saame maa inimestele tagasi anda," ütles Razumkov.
Spiikri sõnul saab Eesti saab Ukrainast praegustes oludes väga hästi aru. "Ka teie territooriumist on viis protsenti okupeeritud ja teie kõrgetasemelised poliitikud on seda ka igal võimalusel maininud. Nii täna, eile, üleeile, kümne aasta eest, kui ka homme, on see ikkagi Eesti territoorium," ütles Razumkov.
Toimetaja: Aleksander Krjukov