"AK.Nädal" uuris Türgi-Kreeka põgenikekriisi lahendusi
Euroopa seisab silmitsi järjekordse suure põgenikekriisiga. "AK.Nädal" uuris, mis olukord valitseb Türgi-Kreeka piiril ning millised võiksid olla lahendused.
Kreeka rannikule kipuvad taas paadipõgenikud ja piiri taha on koondunud kümned tuhanded. Kõlab nagu deja-vu? Sündmuspaik ja tegelased on tõesti samad, aga võrreldes aastaga 2015 on toimunud põhimõtteline muutus. Kreeka piirivalve võtab oma tööd äärmise tõsidusega. Sellise tõsidusega, mis võiks olla eeskujuks Euroopa kõige südikamale välispiiri kaitsjale Viktor Orbanile.
Kastanies külla Kreeka kirdenurgas on koondatud sõjavägi ja piirivalve. Ateena kuulutab ohtu sadade tuhandete põgenike invasioonist Euroopasse. Videol, milles Kreeka rannikuvalve paadipõgenikke tagasi Türgi vetesse lükkab on potentsiaali tõusta Euroopa uue migratsioonipoliitika sümboliks.
Türgi liigutab omakorda piiril paremat elu igatsevaid põgenikke nagu malendeid ja kostitab Kreeka piirivalvet aeg-ajalt pisargaasiga. Piiril madistamisega paralleelselt, peetakse infosõda. Türgi väidab, et juba on Euroopasse Kreeka kaudu nädalaga läkitatud üle 130 000 põgeniku ja lubab Kreeka nende vägivaldse kohtlemise pärast viia Euroopa inimõiguste kohtusse. Kreeka piirivalve ütleb, et on kinni nabinud kõigest 250 ebaseaduslikku sisserändajat. Ja Kastanies näeb küla vahel liikumas peamiselt ajakirjanikke. Sekka mõni unisevõitu koer. Paarsada meetrit eemal jätkub Kreeka piirivalvurite testimine.
Kreeklased loodavad Euroopa lahendusele Ja mitte üksnes Frontexi piirivalvuritele, kes sinna tõenäoliselt lähiajal saabuvad, et Kreeka piire turvata, vaid ka õiglalasemale koormajagamisele. Kreeka valitsusjuht ütles mõne päeva eest, et Euroopa Liit magas maha võimaluse panna paika solidaarsusmehhanism, mis põgenike sissevoolu korral piiririike peaks aitama. Näis, kas Brüsselis seisavad taas ees vaevalised vaidlused selle üle, kuidas Euroopa põgenikekoormat liikmesriikide vahel jagama peaks.
Euroopa ei taha mingil juhul lubada taas kontrollimatut rändevoogu üle oma piiride nagu juhtus viis aastat tagasi. Nii on Euroopa Liit püüdnud läbi rääkida jätkuvalt keeruka partneri Türgiga ja toetanud igati Kreekat, pöörates pilgu kõrvale kui juttu tuleb jõuvõtetest, millega Kreeka pagulasi tagasi hoiab.
"Ma tunnistan, et Türgi on keerulises olukorras pagulaste ja põgenikega, aga see, mida me praegu näeme, ei ole lahendus," ütles Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen.
Von der Leyen tänas Kreekat olemast Euroopa kilbiks.
Valed sõnumid ja vale piir, ütleb mõttekoja CEPS analüütik Steven Blockmans.
"Sõnakasutus, et Kreeka on Euroopa kilp pagulaste vastu, ei lähe
kokku riikide rahvusvaheliste kohustustega ja võib öelda ka, et mitte Euroopa Liidu kohustusega tulenevalt pagulasseisundi konventsioonist, mille sisu on hädas inimeste vastuvõtmine. Selle asemel oleks nad pidanud tegema seda, mida tegi USA saadik ÜRO-s, ehk külastama Türgi-Süüria piiri, kus pagulaskriisi peamine põhjus paikneb ja end kurssi viia võimalustega, kuidas Euroopa Liit saaks pareminitegeleda konflikti põhjustega Idlibis," ütles Blockmans.
Sõnakasutus, et Kreeka on Euroopa kilp pagulaste vastu, ei lähe kokku riikide rahvusvaheliste kohustustega ja võib öelda ka, et mitte Euroopa Liidu kohustusega tulenevalt pagulasseisundi konventsioonist, mille sisu on hädas inimeste vastuvõtmine. Selle asemel oleks nad pidanud tegema seda, mida tegi USA saadik ÜRO-s, ehk külastama Türgi-Süüria piiri, kus pagulaskriisi peamine põhjus paikneb ja end kurssi viia võimalustega, kuidas Euroopa Liit saaks paremini tegeleda konflikti põhjustega Idlibis.
"Ma hoiatasin Euroopat, kui nad ei jaga meiega vastutust, siis Türgi avab oma piirivärava. Nad alahindasid meie sõnu ja arvasid, et me blufime. Nüüd nad helistavad pidevalt ja paluvad piiriväravad sulgeda," ütles Erdogan nädala alguses.
Türgis on varju leidnud ligi neli miljonit sõjapõgenikku, Idlibist on tulemas lisa. Euroopa Liit on varasemas leppes Türgiga lubanud pagulasi aidata kuue miljardi euroga. Türgi ootab Euroopalt aga enamat kui üksnes rahakoti raudade avamist. Seda kogesid Balti riigid omal nahal sügisel, kui Türgi NATO-s meie kaitseplaane blokkis. Türgi ootab NATO liitlastelt toetust oma sammudele Süürias, kus nad opositsioonivägesid toetavad. Teisel pool Assad, Venemaa ja Iraan.
"Türgi katsetab praegu kõiki võimalikke trikke, et pälvida rahvusvahelise üldsuse tähelepanu ja eriti NATO liitlaste oma ja ta ei kohku tagasi ka liitlastelt väljapressimisest. Euroopa Liidu otsustajate surve alla panemine on omamoodi
meeleheitlik katse võita endale toetust läbirääkimisteks Putiniga, et tulla tagasi algse 2018. aasta leppe juurde ja demilitariseerida Idlib," lausus Blockmans.
Niisiis on kriisi lahenduse üks võti taas Venemaa presidendi Vladimir Putini taskus. Euroopa siseministrid juurdlesid kolmapäeval, kas Türgi-poolne rände kasutamine poliitilistel eesmärkidel hukka mõista või tõrjuda. Võitis leebem sõnastus. Türgiga tuleb jätkuvalt läbi rääkida. Aga mida on Euroopa Liidul pakkuda?
USA Saksamaa Marshalli Fondi Brüsseli büroo direktor Ian Lesser nentis, et Euroopa Liidul on tõepoolest väga vähe ruumi. "Euroopa Liit saab muidugi asju öelda ja teha praktilisi asju pagulaste aitamisel, aga mis puutub julgeoleku ja stabiilsuse probleemi Venemaaga Süürias, siis see on NATO ja ka USA küsimus. NATO võib end leida silmitsi palvega teha siin palju rohkem. Ja väga raske on Ankarale ei öelda," rääkis Lesser.
Lääne jaoks on autokraatlik isepäine Erdogan raske partner.
"Me tunneme võib-olla kaasa Türgile humanitaarolukorra tõttu Süüria piiril, aga Türgi Süüria-poliitika suhtes on toetust väga vähe. Türgi lääne partnerid on kriitilised ja väga raske on seda usalduse puudumist parandada mõne tegevusega mõnede päevade või nädalate jooksul. Ja see ongi puudu. Me lihtsalt ei usalda üksteist," lisas Lesser.
Vastasseis Türgi ja Kreeka piiril kestab. Euroopa Liidu uus komisjoni president Ursula von der Leyen on lubanud maailmas tõhusalt toimetavat Euroopa Liitu. Erdogan paneb selle lubaduse proovile.
Toimetaja: Aleksander Krjukov