Rändesurve Euroopale hakkab koroonakriisi järel taastuma
Mais kasvas järsult ebaseaduslik ränne Euroopasse, mis oli koroonakriisi tõttu aprillis langenud viimase kümne aasta madalaimale tasemele.
Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti (Frontex) esmaspäevase teate kohaselt avastati mais 4300 immigrandi sisenemine peamistel rändeteedel Vahemeres, võrrelduna 900 inimesega aprillis. Aprillis registreeritud 900 migranti oli madalaim näitaja alates 2009. aastast, kui Frontex alustas rändevoogude jälgimist.
Kokku tabati aasta esimese viie kuuga Euroopasse sisenemiselt 31 600 inimest, mida on kuue protsendi võrra vähem kui eelmise aasta samal perioodil.
Peamine rändekanal on jätkuvalt Vahemere idapoolne osa, kus tabati 1250 immigranti, kes valdavalt olid pärit Afganistanist. Kokku kasutas seda piirkonda Euroopasse tulekuks aasta esimese viie kuuga 12 700 inimest, mida on 28 protsenti vähem kui aasta tagasi.
Vahemere keskosa kaudu tulnud immigrantide arv kasvas aprilliga võrreldes mais 40 protsendi võrra ja ulatus umbes tuhande inimeseni. Aasta esimese viie kuuga tuli seat kaudu Euroopasse 5500 inimest, mida on kolm korda rohkem kui eelmisel aastal samma perioodi jooksul. Vahemere keskosa kaudu liikusid peamiselt Bangladeshi, Cote d'Ivoiri ja Sudaani kodanikud.
Lääne-Balkanil registreeriti mais 900 immigranti, mis on kümme korda suurem arv kui aprillis. Seda piirkonda läbinud immigrantide arv oli tänavu viie kuuga 50 protsendi võrra suurenenud.
Vahemere lääneosa rändeteel kasvas Euroopasse suundunud inimeste arv aprilliga võrredles peaaegu neli korda - 650-ni. Aasta esimese viie kuuga on sealt kaudu sisenenud Euroopaase 3700 inimest, mis on poole vähem kui aasta varem. Ligi pooled saabunuist on alžeerlased.
Frontex rõhutas oma teates, et kogustatistika sisaldab ka muid väiksemaid rändekoridore, milee kohta eraldi ülevaadet ei ole.
Toimetaja: Mait Ots