USA sõjaväelaste arv on praegu Afganistanis 12 000 ja seda vähendatakse 8600 inimeseni.

Leggetti kinnitusel ei häiri vägede vähendamine eesmärkide täitmist, milleks on terrorismivastased operatsioonid Al-Qaeda ja Islamiriigi vastu ning Afganistani kaitseväe toetamine.

Ametniku sõnul lahkuvad sajad sõjaväelased Afganistanist nagu varem kavandati, kuid nende asemele ei tooda uusi üksuseid.

USA president Donald Trump möönis reedel, et Taliban võib USA vägede lahkumise järel Afganistanis võimu haarata.

"Riigid peavad enda eest ise hoolt kandma," ütles Trump Valges Majas ajakirjanikele. "Liiga kaua ei saa kellegi kätt hoida."

Presidendilt küsiti, kas Taliban võib Afganistanis võimu haarata. Trump vastas, et kuigi see ei ole ette nähtud, on see siiski võimalus.

USA ja Talibani läbirääkijad allkirjastasid veebruari lõpus rahuleppe, mis avab tee Ühendriikide ja teiste võõrvägede lahkumiseks 14 kuu jooksul.

Sõdurite tagasitoomist alustati kahest baasist

USA on hakanud tooma oma vägesi välja kahest Afganistani baasist, teatas Ühendriikide ametnik teisipäeval, mil peaksid algama Talibani kõnelused Afganistani valitsusega. 

USA allkirjastas veebruaris Afganistani islamiliikumisega Taliban kokkuleppe 18 aastat kestnud sõja lõpetamiseks. Kokkuleppe alusel viiakse rahvusvahelised väed Afganistanist ära 14 kuu jooksul, kui talibid peavad kinni oma julgeolekualastest lubadustest. 

Leppe alusel vähendab USA algselt oma sõdurite arvu 12 000-lt 8600-le juuli keskpaigaks ja sulgeb viis sõjaväebaasi 20-st. 

Ühendriikide sõdurid on hakanud lahkuma ühest baasist Helmandi provintsi pealinnas Lashkar Gah's ja ühest baasist Herati provintsis, ütles üks anonüümsust palunud Ühendriikide allikas. 

USA vägedel on sõdurite arvu vähendamisest hoolimata jätkuvalt "kõik sõjalised vahendid ja volitused oma eesmärkide täitmiseks", ütles USA Afganistani vägede pressiesindaja Sonny Leggett. 

Helmand on koos naaberprovintsi Kandahariga üks Talibani tugipunktidest, kus USA ja Briti väed on talibi võitlejate vastu aastate jooksul pidanud mitmeid veriseid lahinguid. 

Helmandi kuberneri pressiesindaja teatas AFP-le, et Lashkar Gah'st on alates nädalavahetusest lahkunud 20-30 välismaalast. 

Taliban on korraldanud pärast kokkuleppe sõlmimist ja ajutise relvarahu lõppemist väiksemaid rünnakuid Afganistani vägede vastu. Ühendriigid on reageerinud neist vaid mõnele. 

Teisipäeval peaksid algama ka kõnelused Afganistani valitsuse ja Talibani vahel. 

Esmaspäeval vannutati teiseks ametiajaks Afganistani presidendiks Ashraf Ghani. Valimiste võitjaks kuulutas ennast ka Afganistani endine kõrgeim täidesaatev ametnik Abdullah Abdullah, kes korraldas paralleelse vandeandmise tseremoonia. 

Washington on Abdullah' samme kritiseerinud ja ärgitab Afganistani valitsust moodustama ühtset rinnet kõnelusteks Talibaniga. 

"Kõikehõlmava valitsuse ja ühtse Afganistani esikohale seadmine on riigi tuleviku ja rahu eesmärgiks hädavajalik," ütles USA välisminister Mike Pompeo esmaspäeval. 

Taliban on nõudnud rahukõneluste algtingimusena vangide vahetust, kuid Ghani leer peab seda vaid üheks kõnelusteteemaks. Ghani pidi hiljem teisipäeval kuulutama välja antud küsimust puudutava määruse ja avalikustama oma läbirääkimiste meeskonna. 

Talibani islaminõukogu liige ütles AFP-le, et Taliban on esitanud Afganistani valitsusele nimekirja 5000 vangist, kelle vabastamist nad tahavad.