Ladõnskaja-Kubits: selle valitsuse ristivanemad olid Toom ja Kõlvart ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Toomas Sildami intervjuu Viktoria Ladõnskaja-Kubitsakaga
Toomas Sildami intervjuu Viktoria Ladõnskaja-Kubitsakaga Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

Koroonaviirus pani unustama, et aasta tagasi algasid koalitsioonikõnelused Keskerakonna ning EKRE ja Isamaa vahel. Viktoria Ladõnskaja-Kubits, Isamaa parlamendipoliitik, hääletas uuele valitsusele vastu, toetas hiljem siseministri umbusaldamist, ei osale enam kohalikel valimistel ja kõhkleb, kas uuesti riigikoku kandideerida. Intervjuu andis ta neljapäeval.

Koroonaviirus paneb riigid lukku.

See on eriline, enneolematu olukord. Iga tunni järel tulevad erinevatest riikidest laviinina uudised. Kui praegu on vaja püsida paigal ja mitte liikuda [välismaale], et mitte levitada viirust või seda mitte siia tuua, siis – jah, ma arvan, et peame võtma tagasihoidlikult oma reisiplaane ja mõtlema lähedastele, ka oma riigile. Meid ei ole nii palju.

Eesti sisepoliitika on juba lukus.

Mida te silmas peate?

Koalitsioon on naelutatult paigas ja ei lase end millestki ega kellestki kõigutada.

Ma nõustun nendega, kes on avaldanud arvamust, et praegu on vaja olla koos, mitte ainult poliitiliselt, vaid ühiskonnana. Sarnast mõtlemisviisi avaldas [Eesti Ekspressi peatoimetaja asetäitja] Tarmo Vahter, [ettevõtja] Tiit Pruuli, ka [Delfi ajakirjanik] Vilja Kiisler, Kaja Kallas kui opositsiooni saadik...

On tõlgendamise küsimus, kas meil on kriisiolukord juba praegu või see on saabumas ja kas saabub ainult üks kriis või ka majanduslik kriis. Selle aja kohta võib kasutada kujundit, et jäägu õhkuvisatud klotsid paika, et saaksime aru, kes on vastutaja. Kriisiolukorras on oluline aru saada, kes on juht ja kes on vastutaja. Poliitiline mängurlus kui selline on praegusel ajal raskesti mõistetav.

Kes vastutab koroonaviirusega võitlemise eest?

Valitsus. Peaminister eelkõige.

Toomas Sildami intervjuu Viktoria Ladõnskaja-Kubitsakaga Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

Aasta tagasi, 12. märtsil 2019 algasid koalitsioonikõnelused Keskerakonna, EKRE ja Isamaa vahel. Kuidas seda aastat iseloomustada?

Poliitiliselt oli see väga emotsionaalne aasta. Kogu aasta oli nii pingeline, millist minul enne pole olnud.

RusDelfi nimetas teid 2019. aasta kõige tähtsamaks koalitsiooni opositsionääriks. Kuidas selline tiitel tundub?

Ma ei mõelnud ega mõtle tiitlite peale. Olen oma erakonna liige, minu erakond on juhtkonna otsusega koalitsioonis, kuid mina riigikogu liikmena selleks mandaati ei andnud.

Koalitsiooni 16. detsembri õhtusöögil teid ei olnud, aga koalitsioonist EKRE-ga te endise keskerakondlasse Raimond Kaljulaidi kombel ei lahku. Tahate korraga kahelt taldrikult süüa?

(Naerab) Saan aru, mida te mõtlete...

Kui mainisite Raimondit, siis meil on temaga üsna suur vahe, sest mina ei sõdinud oma erakonna vastu. Aastal 2014 astusin oma erakonda, mis oli minu maailmavaateline, ideoloogiline valik, tahtsin toetada just konservatiivset mõtlemisviisi nagu Isamaa seda valijatele pakub.

Minule on selge, et olen selle erakonna liige ja siit ma kuhugile ei liigu, kuigi Isamaa juhtkonna konkreetse otsusega [minna koalitsiooni koos EKRE-ga] ma ei olnud päri.

Poolteist sajandit tagasi kirjutas diplomaat ja luuletaja Fjodor Tjutšev "Умом Россию не понять..." – mõistusega ei saa Venemaad mõista. Mõistusega ei saa poliitikat mõista, tahaks nüüd öelda.

Kas saab selle luuletuse panna konteksti, et ei saa mõista poliitikat? Keeruline tõepoolest, sest poliitikas on meil palju poliitilist mängurlust. Samas arvan, et [valijatel] on tarvis pingsalt jälgida enda saadikut ja nõudlikult küsida talt, miks ta niimoodi käitub või ei käitu ja saadiku kohustus on vastata oma valijate küsimustele.

Küsime siis nõudlikult: ongi raske mõista, et aasta tagasi te ei hääletanud parlamendis praeguse koalitsiooni loomise poolt, aga sellesse koalitsiooni ometi jäite.

Mul on umbes 1200-1300 valijat, tunnen üsna hästi oma auditooriumi ja mul on võimalik  küsida, mida nemad arvavad. Poliitikasse tulin selleks, et oma nime ja tegudega toetada Isamaad, mõistliku konservatismi lainet. Aga selleks, et hääletada möödunud kevadel koalitsiooni moodustamise poolt, et olnud mul enda valija mandaati. Mulle tundus, et pigem olen ma nende jaoks alternatiiv inimestele, kes toovad EKRE võimule.

Millist koalitsiooni tahtnuks teie 1200 valijat näha?

See on kõige keerulisem küsimus. Valida mingeid variante oli raske.

Pikemas perspektiivis saab Isamaa realiseerida täielikult oma mandaati, kui ta kasvab enda mõtteviisis peaministri erakonnaks. Et me ei mõtle, kellega oleks mugav ja tulemuslik olla koalitsioonis, vaid mõtleme, et järgmine kord võiks olla olukord, kus meie otsustame ja moodustame valitsuse.

Toomas Sildami intervjuu Viktoria Ladõnskaja-Kubitsakaga Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

Te reitinguid ikka jälgite? Isamaa on langenud valimiskünnise lähedale.

Muidugi mulle see reiting ei meeldi, [toetuse] number on ilmselgelt madal, ilmselgelt on meil potentsiaali tunduvalt rohkem.

Aga mõelda tuleb ikka suurelt ja järgmisteks valimisteks peame end mõtlema suuremaks, kui praegu paistame.

Teiseks, kui oli [Isamaa raudvara] Mart Nuti ärasaatmine kirikus, emotsionaalne ja kurb hetk, vaatasin neid inimesi, kes olid sinna tulnud ning mõtlen, et kirik on täis Isamaa inimesi, keda me oleme... Mitte kaotanud, see ei ole õige sõna, aga nad on läinud kuskile ära. Sealhulgas Vabaerakonna tuumik, mitmed olulised Reformierakonna inimesed, Eesti 200 moodustajad, kunagine aasta konservatiiv Katri Raik jne. Oleme miskipärast nii palju inimesi kaotanud...

Praeguse koalitsiooniga ei tahaks paljud neist liituda.

Aga mina ei räägi ainult sellest koalitsioonist. Kui sul on teatud erimeelsused erakonna juhtkonnaga, ei tähenda, et peaks kohe lahkuma ja et juhtkond peaks lubama lahkumist.

Erakonna sees tuleks otsida võimalusi, et oma inimesed ikka jääksid. Poliitiline ressurss on inimesed. Isegi kui nad tunduvad ebamugavatena, aga on sinu ideoloogia kandjad, siis sa kaotad, kui nad lahkuvad ja tugevdavad teist erakonda.

Teie olete Keskerakonna vene tiiva vastu väga karm olnud. "Mitte maskid ei ole maas, vaid püksid on maas," ütlesite aasta tagasi, kui nad ei astunud uue valitsuse vastu võimukalt välja. Mida siis pidanuks tegema Yana Toom, Mihhail Kõlvart ja teised?

Olin karm oma hinnangutes ja olen ka praegu karm. Selle koalitsiooni ristiema ja ristiisa olid Yana Toom ja Mihhail Kõlvart. Neil oli saadud [riigikogu liikme] mandaat, neil olid valijate lootused ja ootused, nad pidid minema [parlamendi] saali ja hääletama. Nemad ei läinud. Üks lahkus Brüsselisse ja teine sai Tallinna linnapea positsiooni.

Olete öelnud väga huvitava lause: "Seal, kus lõpeb Isamaa, algab EKRE." Selgitage, palun.

Kui tulin poliitikasse, hakkas EKRE juba koguma populaarsust. Mulle tundus, et võin aidata näidata, milles on nende kahe erakonna erinevus. Üks asi on retoorika, mida tohib ja mida ei tohi öelda, osa [EKRE] retoorikast oli minu valijatele valus, see polnud vastuvõetav suurele osale ühiskonnast.

Teisalt kasutan mõistet avatud rahvuslus. See ei tähenda, et kõik maailmast on teretulnud, vaid, et minusugustel inimestel on Eesti ühiskonnas samuti koht. Minul ei ole eesti tausta, mina ei ole eestlane, minust ei saa eestlast ja ei peagi saama. Aga see ei tähenda, et armastan vähem Eesti riiki, võrreldes Eesti patriootidega. Veelgi enam, parlamendis panustan väga, et eesti keel, kultuur, ka rahvus säiliksid läbi aegade.

On neid, kellele eestlane on inimene, kes tunneb end eestlasena, kes jagab Eesti väärtusi, oskab eesti keelt ja peab ise ennast eestlaseks.

Siin ma vaidleksin. Mina ei pea ennast eestlaseks. Mina olen Eesti venelanna ja minu juured on mulle olulised. Me ei tohi unustada, kes me oleme oma päritolu järgi. Aga ma teen kõik, mida suudan, et see riik püsiks, areneks ja oleks edukas.

"Ma ei usalda seda ministrit." Kindlasti mäletate enda sõnu siseminister Mart Helme kohta, kui ühinesite tema umbusaldajatega pärast Soome peaministri detsembrikuist solvamist. Aga kas te Jüri Ratase valitsust usaldate?

Mul olid pretensioonid konkreetse erakonna ja konkreetse ministri retoorika suhtes. Kui vaatame Jüri Ratast, siis temal on nüüd [seoses koroonaviiruse puhanguga] keeruline olukord. Ma kindlasti ei tahaks, et siit lendaks mingi kahetsusväärne tsitaat. Praegu peame usaldama oma peaministrit ja loodame väga, et ta tegutseb täisjõuga, et hoida meie riiki.

Aasta tagasi pakuti teile rahvastikuministri kohta, mida nüüd täidab Riina Solman, aga teie keeldusite. Olete kahetsenud, sest valitsuses saaksite palju rohkem mõjutada, ka enda valijate huvides?

Ei kahetse. Esiteks olin skeptiline selle koalitsiooni moodustamise suhtes. Arvestades lõimumisprogrammi, millega tulin poliitikasse ja seda koalitsiooni, siis mõtlesin, et mul on raske seletada oma valijatele, kuidas ma hakkan lõimumisest rääkima.

Ja veel oluline aspekt – riigireform, millest valimiste eel palju kõnelesin. Arvan tõesti, et riigiaparaat paisub liialt, arvan, et meile piisaks 12 ministri portfellist. Rahvastikukriisi teema on muidugi väga terav, aga seda saaks piisavalt palju lahendada teiste ministeeriumite abil. Kui ma nüüd, pärast valimisi võtnuks endale uue, äsjaloodud portfelli, olnuks see silmakirjalik.

Aga oleksite saanud paremini enda valijate huvisid kaitsta.

Proovin seda teha ka praegu. Et olen teatud erakondade suhtes skeptiline, et luban endale kriitikat, et näen toimuvat kaine silmaga – see ei tähenda, et ma ei tee koostööd. Näiteks eile istusin rahandusministriga ja rääkisime sotsiaalvaldkonnast: kuidas lahendada piinlik olukord, kus haigekassa ei kata raskelt haige inimese kulusid, jätab inimese sama hästi kui tänavale ja inimene peab paluma abi heategevusfondidest. Minule on see äärmiselt häbiväärne.

Räägite näiteks vähihaigetest?

Jah, ka näiteks vähihaigetest. Olukord, kus maksumaksja panustab Haigekassasse ja pärast talle öeldakse, et tema haigus on keeruline ja kulukas ning pööratakse selg, see ei ole okay.

Toomas Sildami intervjuu Viktoria Ladõnskaja-Kubitsakaga Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

Kohalikel valimistel sügisel 2021 ikka kandideerite?

Ei. Ma ei kandideeri. Järgmiste riigikogu valimiste suhtes ma veel mõtlen, kuigi ka seal on mul küpsemas otsus.

Andke vihje.

Kui ma saan aru, et mind on [Isamaal] vaja, siis ma jätkan.

Aga kohalikel valimistel... Kahe tooli seadus ei ole minule parim lahendus. Meil on andekaid poliitikuid, kes suudavad olla riigikogus ja panustada kohalikus volikogus, aga mina olin Tallinna linnavolikogus kaks aastat ja sain aru, et on küll hästi palju tegemist, kuid kvaliteet kukub.

Parlamendivalimised 2023: vaatate Lasnamäe asemel rohkem Ida-Virumaa poole? Olete seal hästi aktiivseks muutunud.

Olen aktiivne seal, kus tunnen, et on vaja panustada. Kui räägime eesti keele majadest, siis üks neist avati Narvas, mistõttu tuli palju käia Narvas. Aga see ei ole seotud valimiste plaanidega.

Miks Keskerakonna toetus Ida-Virumaal langeb?

On iga erakonna enda asi välja uurida, mis on reitingu tagamaa. Me ju saame aru, et vene valijale oli eelmine kevad šokk. Kas nad tulevad sellest välja ja mil viisil...

EKRE on kuidagi rahulikumaks jäänud, pärast Soome peaministri solvamise skandaali. Milline on teie tunnetus?

Nii nagu ma ei kommenteeri Keskerakonna sisemisi asju, ei kommenteeri ma ka EKRE asju.

Räägime siis teie erakonna asjadest. Kui Lüganuse vallavalitsus vallandas Kiviõli 1. keskkooli direktori Heidi Uustalu, siis teie nimetasite seda poliitiliseks otsuseks, mis on vaja võimalikult ruttu tagasi pöörata. Aga ei pööratud tagasi, kuigi Isamaa on üks Lüganuse valla võimuparteidest.

Mul on kahju, et niimoodi läks. Olen riigikogu kultuurikomisjoni liige ja kultuurikomisjon vastutab ka haridusküsimuste eest. Kui ma näen, et liiga tehakse haridusevaldkonnale, siis ma reageerin. Kiviõli kooli puhul suhtlesin sealsete erinevate pooltega, ka erakonna juhtkonnaga ja alles siis langetasin otsuse, milline on minu positsioon.

Ja ei miskit?

Ma ei ole alates eelmisest maikuust erakonna juhatuses. Nüüd võin anda nõu, hea meelega jagan oma arvamust. Samas, nagu alati poliitikas, sellega võib arvestada, aga olukorrad võivad minna ka nii nagu need on läinud.

Kas nüüd toetate Eesti 200 algatust, et koolidirektori tööle võtmiseks ja vallandamiseks on vaja kooli hoolekogu nõusolekut, et kohalik omavalitsus ei saaks hariduses teha poliitilisi personaliotsuseid?

Mul on vaja selle algatusega tutvuda, siis saan arvamust avaldada. Aga ma ei taha, et see [algatuse arutamine] muutuks poliitiliseks.

Praegu räägime seoses koroonaviirusega kriisist tervishoius ja järgmises faasis võibolla majanduskriisist. Kuid mul on hirm, et nii jäävad varju kriisid, mis on ohtlikud meie haridussüsteemile. Eelkõige on see õpetajate juurdekasvu küsimus, mida – mulle tundub – [haridus]minister ei võta tõsiseks. Kui me aga praegu ei tunnista, et meil on seal kriis ja ei paku konkreetseid lahendusi, siis – ühe õpetaja koolitamiseks kulub viis aastat. Me ei saa lahendusi edasi lükata. Vaatan haridusministeeriumi ja olen murelik.

Kuidas teie mõistate, miks on sotsiaalminister Tanel Kiik jäänud EKRE hammaste vahele?

Ilmselt juhtub kõikides koalitsioonides, et mõned ministrid tülitsevad omavahel.

EKRE riigikogu fraktsiooni aseesimees Helle-Moonika Helme ütles, et kui jätkub riigieelarvest Eesti LGBT ühingu ja teiste sarnaste organisatsioonide rahastamine, siis ei ole EKRE-l lõpuks võimalik sellises koalitsioonis jätkata. Kas see teile on probleem?

Juhul kui sotsiaalminister näeb vajadust ja võtab vastutuse, siis see on tema valdkond ja tema vastutab. Samas võib teine erakond anda teada, et nemad ei ole sellega päriselt päri. Ja seal olid ka mingid vastuolud rahastamise mudelis. Nii ja naa asi.

Kas teile on probleemiks selliste ühingute riigieelarvest rahastamine?

Minule on siis probleem, kui jäävad varju olulisemad teemad ja olulisemad küsimused. Tahaksin, et rohkem oleks tehtud rahvastikukriisi ennetamise, hariduse valdkonnas, eesti keele kursuste osas – need on tõeliselt suured väljakutsed.

Kui jaanuaris kogunesid maailma riigijuhid Jeruusalemmas holokausti mälestusfoorumile, oli teil avalikult kahju, et Eesti esindajat kohal ei olnud. Küsisite välisminister Reinsalult, miks nii juhtus?

Saan aru, et seal pidi oleme kas Eesti president ja kui tema ei saa, siis peaminister ja kui tema ka ei saa, siis riigikogu esimees. See oli eelkõige nende inimeste vastutusala. Mul oli tõesti kurb, et kedagi neist seal ei olnud, see oli märgiline. Ei mäleta, küsisin ma Urmas Reinsalult midagi täiendavalt või ei.

Kas Urmas Reinsalu tahab tõesti saada järgmiseks Eesti presidendiks?

(Naerab) Huvitav küsimus. Ka seda ei ole ma temalt küsinud. Üleüldse on praegu vara rääkida, kes tahab, kes kandideerib...

Kuidas teile tundub, kas ta ise tahab?

Ei arva, et minu tunnetus oleks relevantne ja oleks õiglane seda avaldada. On ka poliitiline loogika, et need kandidaadid, keda avalikustatakse esimestena, kantakse pigem pärast maha.

Ma üldse ei käsitleks praegu seda teemat, sest nagu saan aru, ei ole veel ükski erakond päriselt otsustanud, keda nad [presidendi valimistel] toetavad.

Toomas Sildami intervjuu Viktoria Ladõnskaja-Kubitsakaga Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

Kuidas suhtute Venemaa telekanali PBK Eestis toodetud uudistesaate sulgemisse?

See on kommertskanal, kes käitub nii nagu otsustab.

Meile on oluline, et vene kogukond saaks informatsiooni ja mina loodan, et ETV+ kasutab nüüd enda võimalusi, et öelda: [venekeelsed] uudised ei ole läinud, uudised on teises kanalis.

Igat kriisi tuleb ju kasutada kui võimalust ja ETV+ on nüüd ilmselgelt saanud võimaluse.

Tsiteerisite ühest oma lemmikraamatust, Boriss Pasternaki "Doktor Živagost" mõtet, et sõjad, revolutsioonid ja poliitika üldse on suurte poiste mängud. On need ikka mängud?

See oli tsitaat.

Kas poliitika on mäng?

Minu jaoks ei ole. Muidu ei võtaks ma poliitikat nii südamesse.

Aga, poliitika on muutunud mänguks, kui valimiste eel mõõdavad kandidaadid telekaamera ees sammu pikkust, et kes neist kiiremini riigikogus oma kabinetist suurde saali jõuab? Teie jooksite 39 sekundiga. Miks teie selle kaasa tegite? Sel pole ju poliitiku tööga mingit pistmist.

Poliitikud on ka inimesed, mõned neist oskavad nalja visata. Ja kui saab näidata, et näete, see inimene võib ka naeratada, siis – miks mitte.

Olete te praeguse koalitsiooniga harjunud?

Meil on parlamentaarne riik. Meil on parlamentaarne otsus. Parlament on kiitnud heaks...

Kas teie, Viktoria Ladõnskaja-Kubits, olete praeguse koalitsiooniga harjunud?

(Paus) See on vastuvõetud otsus – jätkan samamoodi nagu [vastamist] alustasin – ja ju siis antud olukorras, sõltumata sellest, kas mulle mõned poliitikud ja erakonnad meeldivad rohkem või vähem, pean maksimaalselt realiseerima enda valijate tahet. Proovin tõepoolest ka selles olukorras teha neid asju, mida olen oma valijatele lubanud.

Mul oli nii kerge küsimus – kas te olete praeguse koalitsiooniga harjunud? Ja ma ei ole ikka vastust saanud.

Mina vastasin lihtsalt oma sõnadega. Niimoodi nagu ma seda tunnen.

Toomas Sildami intervjuu Viktoria Ladõnskaja-Kubitsakaga Autor/allikas: Priit Mürk/ERR
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: