Nüüd on see kõik juhtunud. Aga mitte tänu valitsusele, vaid hoolimata valitsusest. Koroonaviiruse levik on toonud Eestisse nii eriolukorra koos koolide, teatrite-kinode, spordiklubide sulgemisega kui ka piirikontrolli ja võõrsilt tulijate kahenädalase karantiiniga.

Peaminister Jüri Ratas nõustus eriolukorra kehtestamisega siis, kui oli selge, et nüüd on see tõesti vajalik abinõu viiruse leviku tõkestamiseks. Ta ei teinud seda varem, kuigi mitmed ministrid käisid peale, ega hiljem, kui võinuks olla liiga hilja.

Lukku keeratud Eesti harjub enda uuema ajaloo esimese eriolukorraga, mis toob kaasa meile kõigile suuri kitsendusi ning halvab oluliselt riigi majandust. Kõik reisimise, turismi, majutamise ja toitlustamisega seotud ettevõtted on löögi all. Nende toetamine saab olema sama suur väljakutse nagu praegu koroonaviiruse peatamine.

Viroloogiaprofessor Irja Lutsar arvab, et järgmised neli nädalat, kui mitte kuus, saavad väga rasked olema. Ning et tõeline kahju majandusele selgub siis, kui pandeemia läbi on ja see aga võtab aega. Ka peaminister Ratas näeb kriisist väljumist kusagil eemal, sest tema sõnul kulub enne veel nädalaid ja kuid, kui Eesti saab naasta oma tavapärase elurütmi juurde.

On hästi oluline, et võimalikult palju inimesi oleks ühesuguses inforuumis, et valitsuse eriolukorraga seotud otsused jõuaksid operatiivselt võimalikult paljudeni, oleksid mõistetavad ja spetsialistide toel usaldusväärsed, et poliitikud ei kipuks praegust kriisi kasutama enda personaalseks eksponeerimiseks, mis oleks kohatu, kahandaks nende enda tõsiseltvõetavust ja tooks poliitilise mõõduvõtu tervishoiulise kriisi lahendamisse.

Nakkustõrje on edukas siis, kui see tugineb erialainimeste soovitustele ja argumentidele, mitte poliitiliste punktivõttude soovile.

Kui aga räägime võimalikult paljude inimeste ühesugusest inforuumist, siis tähendab see võrdset või enam-vähem võrdset informeeritust sõltumata vanusest ja rahvusest.

Statistikaameti uuring näitab, et kümme protsenti Eesti leibkondadest ei kasuta internetti. Uuring aga puudutab vaid kuni 74-aastaseid inimesi, ent just vanemaealised on koroonaviiruse suhtes kõige haavatavamad. Võib eeldada, et interneti – seega ka online-meedia – mittekasutajaid on nende seas rohkem kui kümnendik. Kuidas jõuda nendeni soovitusega, et nad ei käiks tarbetult väljas, piiraksid kontakti kaaskodanikega ja puhastaksid käsi? Eriti, kui nad on üksikud ja neid ei toeta nooremad sugulased-tuttavad ja nad ei kuula ka raadiot ega vaata telerit.

Ja kuidas tagada, et vajalik info eriolukorra kohta ja selles tegutsemiseks jõuaks võimalikult laialdaselt meie enda venekeelse elanikkonnani? Suur osa neist elab paljuski teises inforuumis ja siinset meediat tarbib eestikeelsetest kaasmaalastest vähem.

Valitsuse strateegilise kommunikatsiooni meeskond saab nüüd proovida, kui edukad ja sügavuti ulatuvad nad tegelikus eriolukorras on.

Endine pea-, rahandus- ja välisminister, Euroopa Komisjoni asepresident Siim Kallas kirjutas Delfis paanikameeleolusid kainestades: "Eestis pole kaost. Riik toimib. Piiratud moel, aga toimib. See on kriisi puhul ülioluline."

Muidugi on see tähtis ja kaost tõesti ei ole. Nii jääb esialgu üle vaid nõustuda majandusekspert Kristjan Lepiku soovitusega siitsamast rahvusringhäälingu arvamusportaalist, et hoiame kokku ja näitame, mis puust me tehtud oleme.