Oliver Laas: kollektiivse intellekti mobiliseerimine ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Intelligentsus on nii indiviidide kui ka kollektiivide omadus. Praegune pandeemia pakub mitmeid kollektiivse intellekti näiteid. Samal ajal võib kollektiivne käitumine viia ka kõigile kahjuliku rumaluseni, mille vältimine võiks olla meie kõigi huvides, sedastab Oliver Laas Vikerraadio päevakommentaaris.

Teadmiskogukonnad on ühiste (intellektuaalsete) huvide ümber moodustunud kogukonnad, mille liikmed töötavad koos uute teadmiste loomiseks, hindamiseks ja levitamiseks. Selliseid kogukondi moodustavad samal teemal uurimistööd tegevad teadlased, mingisuguse kultuuriobjekti (filmi, bändi või romaani) ümber koondunud fännid, salaühingud ja mitmed teised grupid.

Targad parved on iseorganiseeruvad detsentraliseeritud süsteemid, mille üksikliimete vastastikune suhtlemine ja käitumine viib ühise arusaamani nende ees seisvatest probleemidest ning võimalike lahenduste leidmiseni. Sipelgate kolooniad, linnu- ja kalaparved – need on vaid mõned näited tarkadest parvedest.

Teadmiskogukonnad ja targad parved on vast ühed levinumad kollektiivse intellekti näited.

Kollektiivne intellekt kõige üldisemas tähenduses on mingisugune indiviidide grupp, mis käitub ühiselt viisil, mis paistab intelligentne. Tegemist on ühise intelligentsusega, mis kerkib esile indiviidide omavahelise koostöö, koordineeritud pingutuse ja võistlemise tulemusel ning on midagi enamat antud gruppi moodustavate indiviidide intellektide summast.

Näiteks UNU, inimestest ja tehisintellektist moodustunud tark parv, ennustas 2016. aastal täpselt Kentucky Derby esimesed neli võitjat. Päevakajalisem näide pärineb 2018. aastast, mil targa parve põhimõttel töötav ja tehisintellekti ning arste ühendav süsteem tegi röntgenpiltide põhjal kopsupõletiku tuvastamisel arstidest 30 protsenti vähem vigu ning oli sama ülesande kallal üksinda töötavast tehisintellektist 22 protsenti täpsem.

Kollektiivse intellekti üheks ajalooliseks eelkäijaks on Vladimir Vernadski noosfäär idee.

Noosfäär on biosfääri ehk meie planeeti ümbritseva eluslooduse sfääri evolutsiooni faas, mil eluslooduse muutusi hakkavad looduslike protsesside asemel suunama inimmõistus ja kultuur.

Kollektiivse intellekti areng on käinud käsikäes tehnoloogia arenguga. Kirja leiutamine hõlbustas infoedastust ajas ja ruumis. Trükki leiutamisega kaasnes teaduslike teadmiste senisest laiem ja kiirem levik. Informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogiad, eriti internet, tõstatasid võimaluse, et kollektiivse intelligentsuse tase võib tõusta tänu kiiremale infoedastusele ning inimeste koostööle masinatega. Enamik kaasaegseid kollektiivse intellekti ilminguid toetuvadki ühel või teisel viisil infotehnoloogiale.

Tihtipeale jääb meist paljude jaoks kollektiivne intellekt igapäevaelus märkamatuks. Praegune pandeemia pakub mitmeid näiteid kollektiivse intellekti mobiliseerimisest võitluseks koroonaviirusega.

  • Nakkushaiguste leviku jälgimise teenust pakkuv rakendus BlueDot hoiatas oma kliente gripilaadse viiruse levikust Wuhanis üheksa päeva enne WHO avalikku teadaannet ning ennustas selle edasist levikut.
  • Koroonaviiruse vaktsiini leidmiseks on rakendatud nii hetkel maailma kiireim superarvuti Summit kui ka ühisloomele toetuv arvutimäng Foldit, milles mängijad voldivad proteiine, mis võiksid takistada koroonaviiruse kinnitumist inimese rakkude külge.
  • Singapuris saab kasutada rakendust Covid-19 SG pandeemia, nakkuskollete ja juhtumite avalikuks jälgimiseks.
  • Tee ise-bioloogia teadmiskogukond püüab rahvusvahelise ühisloome abil välja töötada lihtsa, usaldusväärse ja kodustest tingimustes kasutatava koroonaviiruse testi, mis kiirendaks ning lihtsustaks viiruse diagnoosimist elanikkonna seas.
  • Üks internetiarhivaaride grupp on teinud tasuta kättesaadavaks varem maksumüüri taga olnud teadusartiklid koroonaviirusest, et soodustada infovahetust ja kiirendada vaktsiini või ravi leidmist. (Mõnede uurijate arvates on selline informatsiooni vaba jagamine üheks kollektiivset intellekti võimaldava koostöö eeltingimuseks.)
  • Ühisloome tulemusel on kokku pandud tasuta koroonaviiruse käsiraamat, mida jooksvalt täiendatakse.
  • Alibaba ja Baidu on andnud oma tehisintellekti ning DNA sekventseerimise algoritmid viroloogide käsutusse. Samal ajal võitlevad Amazon, Facebook, Google ja Twitter koroonaviiruse kohta leviva väärinformatsiooni ning libauudistega.

Ühelt poolt võiks kollektiivne intellekt aidata meil seljatada koroonaviiruse, kliimasoojenemise ja mitmed teised globaalsed riskid. Teisalt võib iseorganiseeruv süsteem selle liikmete mõjul tegutseda viisil, mis viib indiviidide irratsionaalseid mõttemustreid võimendava kollektiivse rumaluseni.

Kuna indiviidide tegudest võrsuv kollektiivne rumalus võib olla kahjulik või suisa hukatuslik, siis tuleks igaühel meist panustada selle vältimisse.


Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid. 

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: