Epidemioloog kinnitatud nakatunute suurest arvust: kes otsib, see leiab ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Siim Lõvi/ERR

Epidemioloog Irina Dontšenko sõnul on Eestis tuvastatud nakatunute arv kõrge tänu suhteliselt heale võetud ja uuritud proovide arvule. Võrdlust Lätiga ei pidanud ekspert kohaseks, kuna Läti on uue koroonaviiruse tõrjumisel Eestist etapi võrra maas.

"Vikerhommik" uuris terviseameti nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonna nõunik Dontšenkolt, miks Eesti on kinnitatud nakatunute arvu poolest praegu maailma riikide võrdluses suhteliselt kõrgel kohal on. Saatejuht Mart Normet viitas, et Eesti on nakatunute arvu poolest elanikkonna kohta tipp-kümne lähedal.

"Kes otsib, see leiab," vastas Dontšenko, lisades, et see pole mitte terviseameti õigustuseks, vaid selgituseks.

"Ma arvan, et meil Eestis on väga hästi paika pandud laboratoorse uurimise võimalus. See, kuidas me suutsime ära lahendada proovi võtmise, on väga hea. See, et proove võeti, tingis ka nakatunute leidmise," rõhutas epidemioloog.

Ta avaldas ka veendumust, et teistes riikides, kui neil oleks kasutusel täpselt samasugune proovivõtmise süsteem, oleks peaaegu samad numbrid.

Dontšenko peab Eesti puhul heaks praktikaks, et proove võtavad kiirabibrigaadid ja nad võtavad neid suhteliselt palju.

"Teistes riikides selliselt ei korraldata. Meie uuritud proovide arv, kui me ekstrapoleerime need elanikkonna arvule, on väga hea. Me uurime palju rohkem inimesi ja loogiliselt see tähendab ka, et me saame positiivseid tulemusi võrreldes teiste riikidega."

Kuigi uudistest on jäänud kõlama, et Eestis on nakatunuid neli-viis korda rohkem kui näiteks Lätis sama proovide arvu juures, siis selle väite Dontšenko kummutas.

"Meie proovide arv on palju suurem kui lätlastel, ma võin seda kinnitada. Rahvatervisealased meetmed meil Eestis ja Lätis on võrdsed. Läti on praegu selles faasis, mille meie oleme juba läbinud," ütles Dontšenko.

Epidemioloog selgitas, et Läti suudab praegu tuvastada sissetoodud haigusjuhud, märgistada nende kontaktsed ja tegeleda nendega, sest nende haigestunute arv on mitu korda väiksem.

"Aga järgmises etapis, kui ei suuda enam ära kaardistada kõiki kontakte kinnitatud haigusjuhtudel, suundutakse edasi leviku piiramis etappi ja seal on Eesti praegu. Me peame abistama haigestunuid, me peame andma soovitusi, neid nõustama igapidi ja peame andma neile kõikvõimalikku tuge."

Terviseameti ja haiglate laborid ei testi enam nooremaid inimesi, kes ei kuulu riskirühma. See terviseameti teade on inimese ärevile ajanud. Saatejuhid uurisid seetõttu, miks ei võeta kasutusele kiirteste nagu Lõuna-Koreas.

Dontšenko vastas seepeale, et Lõuna-Koreas kasutatud kiirteste ei soovita ECDC ehk Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus Euroopa Liidus kasutada, vaid palub jääda klassikaliste meetodite juurde. Dontšenko sõnul lähtutakse praegu sellest soovitusest, ent seisukoht võib muutuda.

Dontšenko märkis ka, et kuna Eesti on jõudnud praegu viiruse ulatusliku leviku faasi, siis näiteks kui ühes peres on esimese haigestunu viirus laboratoorse testiga kinnitatud, siis ka tema haigestunud pereliikmetele võib panna diagnoosiks koroonaviirus ilma laboratoorse uuringuta. Diagnoos pannakse sel juhul kliiniliste nähtude ja epidemioloogiliste seoste põhjal.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: