"Tänase seisuga on selge, et nakkus on Eestis ka kohapealse piiratud levikuga," ütles terviseameti erakorralise meditsiini osakonna juhataja Martin Kadai esmaspäeval antud pressikonverentsil. "Seepärast lülitusime ümber järgmisele strateegiale, et pidurdada haiguse kiiret levikut," lisas ta.

Kadai selgitas, et esimeses faasis püüti hoida ära viiruse kohapealne levi, aga seda ei suuda ükski riik, kuna haiguse avaldumise vormid on üsna kerged, siis sageli inimesed ei märkagi neid.

"Meie kõigi ühine huvi on, et suudaksime kohapealset levikut pidurdada ja lükata see võimalikult pikale ajale, mis annab võimaluse selle ravi korraldada selliselt, et et kõik, kel vaja, saaks haiglaravi," selgitas Kadai.

Seetõttu on ülioluline, et täidetakse terviseameti antud juhiseid - muu hulgas ka seda, et tööandjad võimaldaks inimestele kaugtööd, sest see vähendab inimestevahelisi füüsilisi kontakte, mis aitab haiguse levikut ära hoida, rääkis Kadai.

Alates 31. jaanuarist on Eestis kokku tehtud 1387 COVID-19 testi. Tõenäoliselt on nakatunud inimeste arv suurem ning viiruse kohapealset levikut arvestades lisandub kindlasti veel haigestunuid, teatas terviseamet.

Hospitaliseeritud on kaks riskirühma kuuluvat eakamat inimest - üks neist Tartu Ülikooli kliinikumis, teine Pärnu haiglas. Aga mõlema seisund on stabiilne ja nad ei ole intensiivravi patsiendid, ütles Kadai.

Kadai sõnul õnnestus terviseamet oma tegevuses viiruse leviku algfaasis hästi, kuna tuvastas kiiresti sellel leviku kohapeal. "See oli sel hetkel vajalik ja see oli ka mõistlik ressursikasutus. Kui aga nüüd on alanud viiruse kohapealne levik, siis on mõistlik tuvastada ainult raskeid juhtumeid, kuna sellest sõltub haige raviteekond," rääkis Kadai.

Kui haigel, kes võib olla ka kooronaviirusesse nakatunud, on aga kerged sümptomid, siis tema ravis midagi ei muutu - peab olema kodus, puhkama ja ravima ennast vastavalt haigusnähtudele ja mitte nakatama teisi. "Seega laialadane testimine pole enam vajalik," rõhutas Kadai.

Selge on ka see, et hoolimata sellest, kui palju on Eestis tuvastatud nakatunuid, on neid tegelikult rohkem, märkis ta. "Me teame, et viirus levib ka küllalt kergete sümptomitega ja inimesed ei pööra nendele alati tähelepanugi," lisas Kadai.

Keskmine Eesti nakatunu on praeguste andmete põhjal keskealine inimene ning naiste ja meeste vahel nakatumises erisust ei ole. Lapsi ja eakaid on nakatunute seas vähe.

Kadai viitas ka sellele, et elanikkonna üleüldine testimine nõuaks ühiskonnalt suuri ressursse, mis ei pruugi praeguses olukorras olla kättesaadavad või mõistlikud kasutada. "Testimine nõuab ka isikukaitsevahendeid ja diagnostilist võimekust, millest osaliselt ka seetõttu, et pandeemia mõjutab rahvusvahelist kaubandust, on Euroopas juba nappus," tunnistas ta.

Eesti on Itaaliast paremini hakkama saanud

Kadai rääkis, et Eesti avastas haiguspuhangu suhteliselt varajases staadiumis ning võrreldes Itaaliaga on meil läinud paremini. Saime viiruse levikule varasemalt jälile, tõdes ta.

Kadai rõhutas ka, et uus koroonaviirus COVID-19 ei ole eliithaigus, vaid see levib üle maailma. "See on tulnud, et jääda ringlusesse, mis tähendab, et inimkond peab sellega arvestama. See tähendab, et haigete inimeste häbimärgistamine ei aita kaasa, vaid vastupidi - kui nad hakkavad seda varjama, siis see takistab viiruse leviku pidurdamist," rääkis terviseameti esindaja.

Edaspidi peatähelepanu rasketele juhtumitele

Kiirabi keskendub oma töös eelkõige raskete haigustunnustega inimeste abistamisele ja testimisele. Viiruse testimise võimekus on terviseameti, Tartu ülikooli kliinikumi, Synlabi, Põhja-Eesti regionaalhaigla, Ida-Viru keskhaigla ja Pärnu haigla laborites.

Sümptomite avaldumisel tuleb helistada perearstile või perearsti nõuandeliinile 1220, kust antakse käitumisjuhised. Haigussümptomite (palavik, köha, nohu) leevendamiseks soovitab amet sümptomaatilist ravi käsimüügiravimitega. Tugeva hingamisraskuse või õhupuuduse korral helistage hädaabinumbrile 112.

Eesti peamine fookus on vältida viiruse levikut eakate ja kroonilisi haigusi põdevad inimeste seas, teatas terviseamet. Kõige ohustatum rühm on üle 60-aastased inimesed.

"Me peame kaitsma kõige ohustatumaid - vanemad inimesi ja krooniliselt haigeid," ütles Kadai ja kutsus inimesi käituma nende suhtes vastustustundlikult.

Terviseamet soovitab kõigil enam kui 60-aastastel inimestel vältida rahvarohkeid kohti, püsida võimalusel kodus ja vältida kokkupuuteid haigustunnustega inimestega. Lisaks tuleks vähendada lävimist lastega, kuna viiruse levitamisel on nad ohuks eelkõige eakatele. Lapsed ise põevad haigust enamasti kergelt.

Oluline on jätkuvalt järgida hoolikalt hügieenireegleid (kätepesu, kaitstud köhimine, aevastamine ja nuuskamine, lähikontakti/kätlemise/kallistamise vältimine) ja haiguse korral püsida kodus.

16. märtsist alustas tööd häirekeskuse infotelefon 1247, mis aitab vastata peamistele koroonaviirusega seotud küsimustele. Telefon töötab 24/7 ning on tasuta. Tarbijavaldkonna küsimustele, mis puudutavad reisi tühistamist või pooleli jätmist, ürituste piletite tasu või muude meelelahutuslike teenuste saamata jäämist, aitab vastustega tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti nõuandetelefon 620 1707 tööpäeviti kella 9-18.

Kadai soovitas ka inimestel, keda on testitud ja kes kurdavad, et ei saa testi tulmusi piisavalt kiiresti teada, vaadata digilukku, kuna sealt saab info kiiremini.
"Loomulikult, neile, kellel on tuvastatud uus koroonaviirus, neile ka helistatakse ja neid teavitatakse sellest," rõhtas ta.

Professor: masstestimisest loobumine on viga

Rakendusviroloogia professori Andres Meritsa sõnul on testimisest loobumine suur viga, sest masstestimisi on teinud kõik riigid, kes seni on haiguspuhangu ohjamisega enam-vähem toime tulnud.

"Ratsionaalseid otsuseid on vaja. Ratsionaalsed otsused saavad põhineda ainult informatsioonil ja kui informatsiooni pole, lähevad asjad valesti," rääkis Merits "Aktuaalsele kaamerale".

Mitmed riigid on seni loobunud karmidest piirangutest ja jäänud lootma sellele, et kui suur hulk inimesi põeb haiguse läbi, siis tekib n-ö karjaimmuunsus.

"Selleks, et karjaimmuunsus toimiks, peaks olema immuunsed u 60-70 protsenti elanikkonnast. See sama number, mida ka Merkel on maininud," ütles Merits.

Professori sõnul ei teki karjaimmuunsus ühe hooaja jooksul, samuti pole mõeldav, et see saavutatakse nii, et viirus ei jõuaks riskirühmani ehk eakateni. Küll usub Merits, et koroonaviiruse läbi põdenutel tekib immuunsus.