Põhiseadus ei ole karantiinis isegi eriolukorra ajal.

"Põhiseadus kehtib ka praegu," on nüüdse õiguskantsleri Ülle Madise täpne tsitaat.

See tähendab, et Eesti on jätkuvalt parlamentaarne riik. Meie parlamendi nimi on riigikogu.

Riigikogu liikmed püüavad hoiduda koroonaviiruse eest, mis on igati arusaadav. Nad on valmis end piirama parlamendi suurde saali minekul,  umbes nii, et las igast fraktsioonist läheb üks esindaja ja komisjonide istungid teeme videosillaga.

See on aga küsitav idee.

Ei ole näiteks mõeldav, et kolmapäeval, riigikogu infotunnis jätavad parlamendi liikmed peaministrilt Jüri Rataselt, kes on ka eriolukorra juht, küsimata kõik asjalikud ja põhjendatud küsimused, mis vastamist vajavad. Kui nii juhtuks, on rahvaesindajad oma rahvast alt vedanud.

Kui sel ajal istuksid riigikogu saalis vaid viis parlamendifraktsioonide esimeest, mõjuks see parlamentaarne tühjus naeruväärselt. Haiglates ei saa ju teha nii, et tööle jäävad vaid osakondade juhatajad ja ülejäänud arstid on kodus kaugtööl. Või et politseis oleks eriolukorra ajal teenistuses ainult prefektuuride juhid, kelle alluvad on omavahel e-suhtlemises. Või et päästeametis valvaksid vaid päästekomandode pealikud. Või piirivalvekordonites ainult kordonite ülemad.

Riiki ei saa panna kaugtööle.

Valitsus koostab majandusmeetmete paketti kriisi katastroofiliste mõjude leevendamiseks. Milline on kaugtööle surutud riigikogu roll nende ettepanekute sisulisel arutamisel?

Mitmed valitsuse algatused tähendavad seaduste muutmist ja mitmed on põhimõttelise tähendusega. Näiteks laenu võtmine või pensioni II samba maksete peatamine, kuigi presidendi vetostatud seadus liigub peagi riigikohtu poole. Muidugi võiks valitsusel olla nutikust tõmmata kohe kaasa kriisi kogemusega inimesed opositsioonist ja otse loomulikult Eesti Pangast, selmet mõne aja pärast käivitada üleolevalt koalitsiooni teerull.

Ka parlament ise ei saa käituda viisil, et valitsus praeguse eriolukorra kehtestas, las ta nüüd ise otsustab ja ise hiljem vastutab.

Ja mis siis, kui Allar Jõksil on tänases Äripäevas kasvõi osaliselt õigus ja tõepoolest kehtiv seadus ei võimalda Covid-19 viiruse puhul karantiini kehtestada, sest seadus ei pea koroonaviirust eriti ohtlikuks nakkushaiguseks? Kas ja kuidas riigikogu õigus- ja põhiseaduskomisjonid seda arutavad, et kui ongi nii, siis milliseid seadusi peaks kiirelt parandama või selgemaks tegema? Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus oleks esimene.

Demokraatia läheks karantiini, kui riigikogu liikmete enesepiiramine muutuks riigikogu liikmete enesetaandamiseks.