Soe talv: tänavatel on lume asemel naastrehvide rebitud asfalditolm

Kuigi lumekoristusega pole pealinnas sel talvel pidanud peaaegu üldse tegelema, ei tähenda see, et koristustöid oleks oluliselt vähem. Lumeta teedel naastrehvidega sõitjad lõhuvad asfalti ja selle peentolmu on teedel märkimisväärselt palju, rääkis Tarmo Sulg Tallinna keskkonna- ja kommunaalametist.
Kuivõrd lund on pealinn sel talvel näinud paaril päeval, on saanud praktiliselt kogu talveperioodi teostada puhastustöid suvise hooldustehnikaga ning pidevalt teostatakse linnas sõiduteede rentslite puhastust, mida tavaliselt tehakse kevadel, siis, kui lumi läinud.
Külmakraadide nappus tähendab ka seda, et libedustõrjet on tehtud märkimisväärselt vähem kui tavapäraselt. Seetõttu on vähem ka graniitkillustiku koristamist.
"Teisipäeva hommiku seisuga on kokku kogutud 841,5 tonni pühkmeid. Võrdluseks – kommunaalameti lepingupartnerid kogusid mullu 19. märtsist kuni 16. aprillini sõidu- ja kergliiklusteedelt kokku 3875 tonni pühkmeid ja 327 tonni olmejäätmeid," rääkis Sulg ERR-ile.
Kuid, nagu öeldakse, loodus tühja kohta ei salli. Kui pole lund ja jääd ja lume- ja libedustõrjet, saavad suuremat vatti asfaltteed. Talvehirmus panid paljud autoomanikud autole alla naastrehvid, aga kui lund ja jääd pole, töötavad naastrehvid asfaldil kui rasplid.
"Oluliselt suurenevad käesoleval kevadel tänavatelt kogutavad asfaldi peentolmu kogused, põhjuseks on naastrehvid, mis seda asfaldist lahti rebivad. Lumeta talvega kaasnevad koristustööd on pigem ressursimahukad, plusskraadide tingimustes naastrehvidega sõidukite poolt sõidutee pealmise kihi kulumise peenjääkide koristus nõuab lepingupartneritelt täiendavaid hooldus- ja survepesukordi," kirjeldas Sulg olukorda.
Suurem koristus pealinna tänavatel viiaksegi läbi siis, kui lõppeb naastrehvide kasutusaeg. Kui ootamatu lumi või miinuskraadid töid ei takista, lõppevad kevadised koristustööd pealinnas maikuu alguseks.
Kas kevadist tänavatolmu saab vältida?
Tavapäraselt, kui lumi läheb ja kevadveed kuivanud, tõusevad pealinna tänavatelt tuulega tohutud tolmupilved. Sule sõnul saab seda vältida, kui kevadine koristus korralikult teha.
"Rentslites paakunud mustuse eemaldamiseks on võimalik seda niisutada ning mustuse kokku kogumise järgselt on võimalik külmumisohtu kartmata teostada tänavapesu, vastasel juhul tekitavad koristustööd juurde hulgaliselt lenduvat tänavatolmu. Efektiivsete puhastustööde läbiviimiseks peab välistemperatuur olema vähemalt pluss viis kraadi ning lumi ja jää rentslitest sulanud," rääkis Sulg.
Kui kevadpuhastustööd algavad, peavad linnaga lepingu sõlminud koristusfirmad kuni tööde lõpuni ehk mai alguseni tegema iga päev survepesu kõrgema seisunditasemega tänavatel ja iganädalast madalama seisunditasemega tänavatel. See puudutab tänavaid, kus puhastustööd juba tehtud ja mõeldud tolmu tõrjumiseks. Pärast survepesu tuleb koristajatel kokku koguda pesemisel toimunud uhtumise käigus rentslitesse kogunenud pühkmed ja muu praht.
Tallinna kevadpuhastus
- Koristustöid tehakse sõiduteedelt, kõnniteedelt, jalgratta- ja jalgteedelt, parklatest, treppidelt, äärekividelt, teeäärsetelt plaatidelt, eraldusribadelt, piirete alustelt, postide ümbrustest, ühissõidukite peatustest, sildadelt, viaduktidelt.
- Haljasaladelt kogutakse talvine puistematerjal, pühkmed ja muu praht ja veetakse ära.
- Puhastatud paikades tehakse survepesu.
- Teemaa haljasalade kevadist suurpuhastust alustatakse niipea, kui haljasalad on tahenenud.
- Linna peatänavatel on kevadkoristusega seotud 57 mitmesuguse otstarbega tehnikaühikut, milledele lisanduvad linnaosavalitsuste poolt tellitavad masinad.
- Käsitööbrigaadid teostavad haljasalade koristust ning selliste rajatiste survepesu ja puhastamist, millele koristustehnikaga juurdepääs puudub.