"Vaadates viimaseid talvesid ja üldse lume- ning jääolusid linnades, siis me ei saa öelda, et me linnas peaksime sõitma naastrehvidega," ütles Tartu Ülikooli keskkonnatervishoiu dotsent Hans Orru "Vikerhommikus". Naastrehvid tekitavad teepinnaga kokku puutudes peenosakeste tolmu, mis kahjustab inimeste tervist.

"Isegi siis, kui me kaks korda talve jooksul käime Otepääl suusatamas, ei tähenda see seda, et meil peaks olema naastrehvid. Tavatingimustes on lamellrehv täpselt sama hea. Isegi parem, kuna see on vaiksem (tekitab sõitmisel vähem müra - toim.) ega tekita nii palju halba teetolmu," rääkis Orru.

"Kuskil jäisel Haanja kõrgustikul on see talvel vajalik, aga kui paljud meist käivad sellistes tingimustes sõitmas?" lisas ta.

Orru selgitas, et rehvi valik on oluline nii inimeste tervise kui ka teede seisukorra seisukohast. Naastrehvidega sõites kulub teekate kiiremini ja õhku paiskuvad peenosakesed, mis kahjustavad inimeste tervist. Mõne mikromeetrise läbimõõduga osakesed satuvad hingamisel kopsudesse ja tekitavad seal põletikke ja mõjutavad seetõttu meie tervist.

"Eestlane on oma harjumuse usku - kui ta on kogu aeg naastrehve kasutanud ja pole lamelle proovinudki, siis ta arvabki, et see on kõige parem asi maailmas," tõdes Orru. Aga inimesed võiksid vähemalt proovida lamellrehve, lisas ta.

Orru selgitas ka, et kuigi elektriautod heitgaase ei tekita, siis kuna need on raskemad ja nende haare teekattega suurem, võivad need tekitada naastrehvidega sõitmise korral isegi suurema koguse peentolmu kui kergemad, sisepõlemismootoritega autod.