Eesti suudab teha maksimaalselt tuhat koroonatesti päevas ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Rene Kundla/ERR

Eesti laborivõimekus on teha maksimaalselt tuhat koroonatesti päevas, mis tähendab üht-kaht testi ühe perearstinimistu kohta, ütles Medicumi juhatuse esimees Tõnis Allik. Peamine probleem on jätkuvalt enesekaitsevahendite nappus.

Allik rääkis laupäevasel pressikonverentsil, et testide kogumise ja vastuste edastamise süsteemil on selged piirangud ja kogu süsteemi maksimaalne võimekus on tuhat testi päevas.

Neljapäeva ja reedega laekus perearstidelt 647 saatekirja, millest pooled olid Tallinna ja Harjumaa piirkonna patsientidele. Ühe perearsti kohta saadeti keskmiselt üks-kaks saatekirja, mõnelt ka seitse saatekirja päevas.

"Eestis on 800 perearstinimistut ja kuna saame tuhat testi päevas teha, siis ongi üks-kaks testi ühe perearsti kohta päevas võimalik teha," sõnas Allik.

Reedel ilmnes testimisel ka esimesi probleeme, sest leidus inimesi, kes olid küll telefonitsi kokku leppinud, et saabuvad testimispaika autoga, tulid sinna siiski ühistranspordiga või jala, kuid sellisel juhul neid sisse ei lastud, sest testimisloogika on üles ehitatud ainult autoga saabumist arvestades.

Küsimusele, miks ei ole nakatunute poolest Eestis kolmandal kohal olevas Võrus testpunkti, vastas Allik, et need kohad pandi paika rahvaarvu printsiibil. Küll aga on Võru haigla tema sõnul ise juba enne üleriigilise süsteemi käivitumist läbisõidupunkti tööle pannud ja praegu on arutlusel, kas nad jätkavad autonoomselt või liidetakse süsteem riigi omaga.

Kuressaare haigla palub mandri meedikutelt abi

Kuressaare haigla tegi laupäeval kõigile Eesti meedikutele üleskutse appi tulla, sest nende töötajatest suur hulk on ise karantiinis. Sealset olukorda nimetas terviseameti Põhja regionaalosakonna juht Ester Öpik kahetsusväärseks ja ütles, et lähipäevil on Saaremaa erifookuses.

Sotsiaalminister Tanel Kiik märkis, et meedikute nappus ei ole ainult koroonaviirusega seotud mure, vaid valdkonnas pole vaba ressurssi aasta ringi.

"Kuressaare haigla puhul oleme arutanud meditsiinitudengite kaasamist, küsimus on selles, kuidas nad saavad sulanduda tööprotsessi ja millised on võimalused ja vajadused," lausus ta.

Kiige sõnul ei ole me tõenäoliselt viiruse leviku kesk-, vaid alles algfaasis ja seetõttu tegutsevad kõik haiglad arvestusega, et lähikuudel on neil vaja rohkem nii palateid kui inimesi. See aga raskendab tervishoiutöötajate ringijaotamist haiglate vahel.

Praegu haiglaravil olevast 14 koroonaviirusesse haigestunust on laupäevase seisuga kaks intensiivravil. Üks haige on kriitilises seisundis.

Osal 14 haiglas olevast koroonahaigest on Öpiku sõnul kaasuvad kroonilised haigused, kellel on viiruse tõttu mingid nähud ägenenud.

Kaitsevarustuse hankimisel loodetakse Hiinale

Kiige sõnul aitab varude hankimisel ka Eesti saatkond Hiinas, et võimalusel protsesse kiirendada. Seni aga tuleb tulla toime olemasolevate varudega, mida on juba praegu vajadusel haiglate vahel ringi jaotatud.

Kiige sõnul on terviseametil ülevaade kõikide haiglate isikukaitsevahendite varudest - mitte ainult kaitsemaskidest, vaid ka kinnastest, kaitsekitlitest, respiraatoritest. Viimastega ongi seis kõige kriitilisem.

"Üks positiivseid asju on see, et kuna Hiinas on olukord rahunemas ja tootmisvõimsus on taastumas, isegi kasvamas /.../, siis sealt suunalt tarne saamine, ei taha küll ära sõnuda, on järjest paremaks muutunud ja praeguse seisuga on lootus, et Hiinast ja Aasiast on võimalust kaitsevahendeid saada rohkem kui Euroopa Liidust, kus kõigil on nende järele vajadus kõrge ja kõik neid kiivalt hoiavad," lausus Kiik.

Ta lisas, et ehkki meil ei ole suuri reserve, pole ka otseselt defitsiiti, et ilma kaitsevahenditeta ravima peaks.

Kiik pani inimestele südamele, et sotsiaalmeediasse ei postitataks vandenõuteooriaid ega hirme üles kütvaid libauudiseid ning tuletas meelde, et selline teguviis on vastutustundetu ja karistatav. Ta lisas, et usutavasti sellised kommuunid lähiajal sotsiaalmeediast kaovad.

Hambaarstidel esialgu plaanilist ravi ei keelata

Hambaarstid, kel on kaitsevahenditest puudust, on pöördunud oma murega riigi poole. Küsimusele, miks ei ole hambaarstidel plaanilist ravi keelatud ega mindud üle ainult vältimatu abi andmisele, vastas Öpik, et hambaarstide muredest ollakse teadlikud, kuid lisaks koroonaviirusele ringleb kogu aeg ka teisi ohtlikke haigus ning ka tavaolukorras peavad hambaarstid rakendama kõiki meetmeid, et vältida nakatumist ja nakkuste edasi kandmist.

"Hambaravis tuleb iga patsiendi järgselt kõik instrumendid, toolid, lauad ja muu puhastada. See võimekus peab olema hambaravi osutajatel iga päev nagunii ja kui nad kvaliteedinõudeid täidavad, piisab sellest ka koroonaviiruse puhul. See käib kõigi abi osutajate kohta," lausus Öpik.

Kiik lisas, et osa arste ongi plaanilise ravi lõpetanud, aga kuna osa seda ei soovi, siis ei ole ka riik mingeid käsulaudu välja andnud, vaid jätnud otsustamisõiguse hambaarstidele endile.

"Ei saa välistada, et see otsus võib tulla," märkis ta võimaliku plaanilise ravi keelu kohta.

 

Toimetaja: Karin Koppel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: