Enamik hospitaliseeritud nakatunutest on pärit Saaremaalt ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Veel eelmisel nädalavahetusel tegi Kuressaare haigla viiruse vastu testimist n-ö jooksu pealt. Reedest käivitunud uut drive-in lahendust ei halda aga enam haigla.
Veel eelmisel nädalavahetusel tegi Kuressaare haigla viiruse vastu testimist n-ö jooksu pealt. Reedest käivitunud uut drive-in lahendust ei halda aga enam haigla. Autor/allikas: Foto: Margus Muld / ERR

Tallinna ja Pärnu haiglatesse toimetatud koroonaviirusesse nakatunutest enamik on pärit Saaremaalt. Alles neljapäevast kehtib korraldus, et haige võib viia talle lähimasse haiglasse.

Neljapäevani kehtinud korralduse järgi tuli raskemad koroonaviirusesse haigestunud patsiendid viia nelja sellele haigusele spetsialiseerunud haiglasse üle Eesti ehk siis kas Tallinnasse, Tartusse, Pärnusse või Jõhvi. Nõnda on kümnest mandril hospitaliseeritust enamik toimetatud sinna hoopis Saaremaalt.

"Ma ütlen kõhutunde järgi, et kümnest hospitaliseeritust pool või kolmveerand on julgelt meie omad jah," ütleb Kuressaare Haigla SA ravijuht Edward Laane ERR-ile, täpsustades, et neid peaks olema kuus või seitse.

"Kui seni tõi kiirabi nakkuskahtlusega inimese haiglasse, siis eilseni pidime ta mandrile edasi saatma, kas Tallinnasse või Tartusse, nüüd peame ta alates eilsest enda juurde jätma," selgitab Laane riigi uusi korraldusi, mis käib haiglaravi vajavate nakatunute kohta.

"Haigla jääb sinna, kust tuleb kiirabi," selgitab ta ravikorralduse uut printsiipi.

Laane kardab, et viiruse tippu Saaremaal veel saavutatud ei ole. Arvestades inkubatsiooniaega - kaks kuni kolm nädalat -, võib lähipäevil tabada Saaremaad hüppeline haigete juurdevool.

"Kartsime, et see haigete vool algab juba eilsest-tänasest, aga see ei tähenda, et see ei alga näiteks homsest. Hetkel teeme ettevalmistusi, et haigla oleks valmis, kui see peaks olema vajalik," ütleb Laane.

Kuressaare haiglasse on võimalik paigutada kuni 20 haiglaravi vajavat koroonaviirusesse nakatunut. Selleks eraldatakse vajadusel kuni kaks osakonda spetsiaalselt infektsiooniosakondadeks, kuhu annab tekitada 13 lisahapnikuga varustatavat voodikohta, lisaks veel seitse kohta intensiivravipalatites. Edaspidi viidaks vaid väga raskes üldseisundis patsiendid edasi Tallinna kõrgema etapi haiglasse.

Mandrile viiakse haiged ka siis, kui oma majas kohad täis peaksid saama.

"Aga ega keegi ei tea, mis see situatsioon seal mandril siis juba on. Tallinnas on ju ka suhteliselt vähe inimesi testitud. Raskeid haigeid veel eriti ei ole," ütleb ta.

Haigla on juba praegu eraldanud ühe osakonna, kuhu on paigutanud haiglaravil viibinud koroonaviiruse kahtlusega patsiendid. Hommikuse seisuga on selles osakonnas viis patsienti. Neist ühe proov on osutunud positiivseks, teiste proovide vastuseid alles oodatakse.

Ülevaade nakatunutest puudub

Kuna alates neljapäevasest korraldusest karmistati tingimusi, kellele üldse koroonaviiruse testi teha tohib, on Kuressaare haiglal ülevaade viiruse epitsentriks kujunenud saare tegelikust olukorrast kadunud.

"Me ei tea, kui palju meil uusi juhtumeid päevas on, sest testimine on nüüd minimaalne. Need keelati meil praktiliselt ju ära," ütleb Laane.

Selle nädala teisipäeval võttis haigla proovid 22 inimeselt, kolmapäeval 43-lt ja neljapäeval 33-lt.

Kokku on Saaremaal testitud 436 inimest, siiani on käes 417 laboratoorset vastust, millest 103 on osutunud positiivseks. Seega on nakatunuid 25 protsenti kõigist testitutest. See on Eesti keskmisest suurem osakaal.

Keskmine Saaremaal diagnoositud koroonaviiruse kandja on keskmises ja vanemas eas inimene.

"Aga kui vaadata kogu populatsiooni, siis on ka väga palju noori inimesi testide suhtes positiivse vastuse saanud. Haiglas sees on pigem vanemad inimesed," ütleb Laane.

Ta toob näiteks Saare vallavanema ja kriisikeskuse juhi Madis Kallase - noore mehe, kelle test mõni päev tagasi samuti positiivseks osutus.

"Kallasel oli väga vähe sümptomeid, ta pidas ise ennast terveks. Kui selline näiliselt terve inimene läheb aga näiteks hooldekodusse, siis on tagajärjeks suur kahju," näeb ta vajadust ulatuslikumaks testimiseks.

Laane küsib, et keda peaks õigupoolest riskirühmaks pidama: kas 80-aastast, kes niikuinii kodus istub, või 20-aastast, kes ei pruugi enesetunde pealt arugi saada, et ta haige on, ja külastab siis pahaaimamatuit seda 80-aastast.

Laane on endiselt seisukohal, et Saaremaa vajaks laialdast testimist.

"Me loeme end ikkagi üheks viiruse epitsentriks. Minu isiklik arvamus on, et arvestades Saaremaa epidemioloogilist olukorda: mida rohkem me suudame testida, seda parem." põhjendab Laane.

Reedel kella 14-st pandi haigla ukse ees käima drive-in testimiskeskus, ent see tegutseb haiglast eraldi.

Haigla tohib praegu proovi võtta lisaks haiguskahtlusega meedikutelt üksnes neilt patsientidelt, kes on juba mingil põhjusel haiglas sees, n-ö tänavalt tulles ja sümptomeid kurtes haigla vastuvõtt inimesele testi teha ei tohi.

Hagila loodab siiski, et saab omale viirusetestid soetada, et omaalgatuslikult laiema diagnoosimisega tegelema asuda. Kui kiirtestid heaks kiidetakse, on plaanis hankida ka neid.

Haigla on saanud eraisikutelt ja ettevõtetelt annetusi 11 000 euro ringis. Seda raha saaks osaliselt kasutada testide soetamiseks. Ettevõtja Kristjan Rahu annetatud 100 000 läks otse Saaremaa vallale, mistap seda raha haigla oma äranägemise järgi kasutada ei saa.

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: