Alates pühapäevast, 22. märtsist on üle Saksamaa keelatud kohtumised rohkem kui kahele inimesele. Loogiliselt ei hõlma see pereliikmeid või üheskoos elavaid inimesi. Lubatud on käia tööl, poes, apteegis, jalutamas.

Mõni päev enne seda vältis Saksamaa liidukantsler Angela Merkel oma pöördumises sihilikult üleriigilise väljumiskeelu sõnastust, mida tegelikult paljud ootasid, ja apelleeris selle asemel avalikult kõigile Saksamaa kodanikele ja elanikele, et nad käituksid nõnda, et poleks vaja sellist keeldu kehtestada.

Enamike jaoks on just Angela Merkeli kriisikäsitlus põhjuseks, miks Euroopa Liidu rahvaarvult suurim riik ja tugevaim rahvamajandus on koroonakriisis siiani jäänud võrdlemisi rahulikuks ja miks elanikud on aktsepteerinud valitsuse poolt tehtud otsuseid enamjaolt vastu vaidlemata.

Mis võiksid olla põhjused, et sakslased on niivõrd rahulikuks jäänud?

Hetkeseis on järgmine: enamik väikeettevõtteid on suletud, restoranid ja kohvikud võivad ainult müüa kaasavõtuks, jaemüük on seiskunud ja kesklinnade poetänavad on inimtühjad. Koolide sulgemine käivitus alates 16. märtsist.

Avatud on vaid toidupoed ja apteegid, samuti olulisemad asutused. Riigiametites, nagu ka teadusasutustes, on kasutusel hädaabiplaanid: kodukontori kõrvalt on kasutusel erigraafikud, tagamaks dokumentide allkirjastamine ja liikumine. Ülikoolide algava suvesemestri loengud on lükkunud kahe nädala võrra edasi.

Praeguse seisuga on peaaegu terve Saksamaa jaoks 19. aprill muutunud järgmiseks tähtajaks – just selle kuupäevani on kogu riik "esialgu" erirežiimil. Sinnamaani, nii väljenduvad poliitikud ja teadlased ning nendega ühes ka ametite ja ettevõtete juhid, käib olukorra pidev monitooring ja kontroll. Juhul kui ranged meetmed näitavad tulemusi, nimelt koroonaviirusesse nakatunute vähenemist ja tervishoiusüsteemi stabiilsust, lubab Saksamaa valitsus piirangute lõdvendust.

Kasutusel on nn lühitöö (Kurzarbeit) – ettevõtete ja töötukassa koostöö mudel, mille taotlemisel tööandja poolt saavad töövõtjad tööaja lühendamise korral 60 protsenti (67 protsenti, kui peres on lapsed) täistööaja netopalga puudujäävast palgast töötukassa arvelt.

Enamik saksa ettevõtetest on selle mudeli koroonaviiruse tõttu kasutusele võtnud, sealhulgas suurettevõtted nagu Volkswagen ja Lufthansa. Töövõtjatele on seesugune lahendus garantiiks, et nende töökoht jääb alles isegi kui tööaeg langeb nulli, lisaks jääb alles suurem osa sissetulekust. Tööandjale pakub Kurzarbeit-mudel võimaluse viia ettevõtte tegevus miinimumi peale mõneks ajaks, säilitades samaaegselt ettevõtte tegevusaluse.

Koroonaviiruse puhangu ajal lasub kõigi viirusest tabatud riikide põhirõhk tervishoiusüsteemi vastupidavusel. Üks põhjustest, miks sakslased on võrdlemisi rahulikud, on teadmine, et riiklik tervishoiusüsteem on kriisiks valmis. Saksamaa tervishoiusüsteem on üks maailma parimaid – hea rahastus ja tasemel ettevalmistus baseerub maailmatasemel ülikoolide meditsiiniteaduskondadel ja ülikoolikliinikumidel.

Tugeva haridusega järelkasvu toetab väga hästi rahastatud teaduslik ja uurimuslik taust, mis on jaotatud erinevate haigusgruppide järgi uuringukeskuste vahel, nagu näiteks teadusministeeriumi poolt rahastatud üleriigilised terviseuuringute keskused DZG, vähiuuringute keskus DKFZ Heidelbergis, mitu suurt riiklikult rahastatud teaduslikku uuringukeskust nagu Max-Planck, Fraunhofer, Leibniz ja Helmholtz ning üle saja ülikooli ja üle 300 kõrgkooli, mis omakorda genereerivad kõrgtasemel teaduslikke uuringuid.

Seesuguse teadusliku tervishoiusüsteemi juurde käib loomulikult ka farmakoloogiline võrgustik, mis on Saksamaal samuti kõrgel tasemel, mainitud saagu Bayer, Merck, Boehringer-Ingelheim.

Kogu see hästi varustatud tervishoiusüsteemi tuum on hetkel ette valmistumas halvimaks stsenaariumiks, vabastades intensiivravi voodikohti ja lükates edasi operatsioone. Samaaegselt käib täistuuridel uuringute tegemine vaktsiini leidmiseks. Esialgsete andmete kohaselt on vaktsiini oodata kõige varem sügiseks.

25. märtsi seisuga on Saksamaal üle 31 000 nakatunu ja 149 surnu (Robert Kochi instituudi andmetel). Järgneva kahe nädala jooksul on oodata surmaarvude tõusu, arvestades nakatunute suhtelist arvukust. Sellegipoolest säilib väike lootus, et tänu heale tervishoisüsteemile ja valitsuse meetmetele ei tõuse surmajuhtumite arv niivõrd radikaalselt kui Itaalias. Ka selle lootuse taga on vaieldamatult Saksamaa valitsuse rahulik ja läbimõeldud käitumine ning eelkõige argumentatiivne tuginemine teaduspõhistele faktidele.

Nagu kirjutas Mari Karja arvamusartiklis "Saksamaal on viirusega võitlemisel rohkem teaduspõhist lähenemist", sünnivad valitsuse poliitilised sõnumid Saksamaal viimaste nädalate jooksul ainuüksi koostöös teadlastega, nagu Berliini Charite kliinikumi viroloog Christian Drosten ja Halle-Wittenbergi Ülikooli professor Alexander Kekule ning tuginedes Robert Kochi instituudi arvudele.

Ka riigi majandust puudutav teave ja meetmed jätavad läbimõeldud ja kaine mulje. 23. märtsi seisuga on Saksamaa valitsus vastu võtnud otsuse toetada majandust 750 miljardi euro suuruse paketiga. Paketi rahastamises on plaanis võtta riigilaen 156 miljardi euro ulatuses, millega rahandusminister Olaf Scholz (SPD) muutis oma esialgset aastaplaani hoida eelarve tasakaalus.

Muuhulgas on paketi sisuks järgmised konkreetsed sammud: väike- ja üksikettevõtted saavad olenevalt töötajate arvust 9 000€ kuni 15 000€ otsetoetust kolmeks kuuks, mille tarvis on ette nähtud kokku 50 miljardit eurot. Suurettevõtete jaoks on plaanis eraldada krediiditoetust 400 miljardi euro ulatuses.

Erilaenude jaoks on ette nähtud 100 miljardit eurot, keelatud on üürilepingute katkestamine kriisist tingitud raskuste puhul, kehtib töötu abiraha ja lapsetoetuste kergendatud taotlemise kord.

Lisakulutuste jaoks sotsiaalsfääris, näiteks töötute arvu suurenemise puhul ja lapsevanemate toetuseks, kes jäävad koolide ja lasteaedade sulgemise tõttu koju või kaotavad töökoha, on lisaeelarves kümme miljardit eurot.

Saksamaa haiglatele eraldatakse kolm miljardit eurot otsetoetust, mis on vaid osa tervishoiuminister Jens Spahni tervishoiusüsteemi toetamise plaanist. Lisaks võtavad Saksamaa haiglad ja intensiivravi osakonnad juba praegu vastu raskes seisus patsiente Prantsusmaalt.

Ometi on ka selles osas omad probleemid: paljude väikeettevõtete jaoks on ka kuuaegne seisak eksistentsiaalse tähendusega. Ekspertide hinnangul võivad pooled toitlustuse, hotellinduse, turismi ja meelelahutusega tegelevad ettevõtted kriisi ajal pankrotistuda. Seda enam jälgivad ettevõtete omanikud ja töötajad poliitikute käitumist ja otsuseid.

Poliitika põhitoon on hetkel vaatluspõhine, kus otsused võetakse vastu vastavalt karantiinimeetmete tõhususele. Juhul kui mõne nädala pärast on näha leviku pidurdumist, on restoranide ja hotellide omanikel lootust uksed jälle avada.

Mis kõige tähtsam, enamik ettevõtjatest usaldavad poliitikute otsuseid, sest need on teaduslikul ja ratsionaalsel alusel hästi põhjendatud. Saksa poliitikud on üleüldse jätnud erakondliku poleemika kriisi ajal tagaplaanile ja tegelevad oma otseste ülesannetega – riigi juhtimise ja elanike heaolu tagamisega.

Kuigi Saksamaa tervishoiusüsteem on heas korras, valmistab arstidele ja haiglate juhatustele peavalu personalipuudus. Hetkeseisuga on süsteem hästi ette valmistatud, kuid siiski kardetakse mõnevõrra Itaalia olukorda, kui surmajuhtumite arv peaks äkitselt kasvama.

Selle tarvis on valitsusel plaanis kaasata tervishoiusüsteemi tudengid ja kiirkoolituse läbinud abipersonal. Igal juhul lähenevad Saksamaa poliitikud kriisile ka siinkohal kainelt ja läbikaalutult ja põhjendavad kõiki samme seletusega, et lähiajal on tähtis ära hoida haiguse plahvatuslikku levikut ja tervishoiusüsteemi ülekoormamist.

Fakti ette, et lähima aasta jooksul haigestub tõenäoliselt 70 protsenti sakslastest, pani Angela Merkel oma riigi elanikud juba 11. märtsil. Jällegi, täielikult toetudes teadlaste hinnangule. Nüüdseks on sellest arvust saanud teadmine ning põhjendus, miks valitsuse ranged meetmed on hetkel vajalikud.

Mida võiks Saksamaa eeskujust õppida Eesti?

Esiteks, nagu kirjutas ka juba mainitud artiklis Mari Karja, ei ole Saksamaa valitsus kordagi jätnud muljet, et on põhjust paanikaks. Saksamaal on 80 miljonit elanikku ja 16 liidumaad, mille föderaalne süsteem ja liidumaade suhteliselt laialdased poliitilised otsustusvabadused teoorias pigem pidurdavad kui soosivad kiireid otsuseid.

Tõsi, mõni liidumaa, nagu näiteks Baieri, viis teistega arutamata sisse väljumiskeelu. Samuti viis Nordrhein-Westfalen sisse trahvid kontaktikeelu eiramisel. Need näited demonstreerivad samas jällegi elanikkonna kaitse ülimat tähtsust ja vajadusel meetmete muutmist rangemaks.

Valdav enamik otsuseid on siiski vastu võetud ühiselt ja kaalutletult ja - mis kõige tähtsam - neid kõiki on elanikele põhjendatud. Seetõttu ei ole siiani tekkinud ei paanikat ega rahulolematust, kuigi majanduslik olukord on ka siin paljudele keeruline.

Teiseks on valitsus ideaalselt kursis oma riigi ressurssidega nii tervishoiusfääris kui ka majandussektoris. Eriti käib see põllumajanduse ja toiduainete tagavarade kohta. Koroonakriisi algusest alates on soovitatud hoiduda toiduainete kokkuostmisest, sest kriisiolukorras jätkub tagavaradest kõigile.

Linnadel ja asulatel on hädaolukordadeks ettenähtud toiduainete kriisiplaan. Karantiinis viibijaid, kellel ei ole muud regulaarset abi pereliikmete või sõprade näol, varustab toiduainetega linn või asula. Sama kehtib tervishoiu kohta. Tänu sellele, et riik on oma ressursid korras hoidnud, ei ole koheseks eriolukorra väljakuulutamiseks ega paanikaks põhjust.

Kolmandaks, riik jälgib oma majanduslikku olukorda ja käitub vastavalt. Ka majanduslanguse tõenäosus on päevakorral ja sellest ei kardeta avalikult rääkida. Jällegi, diskussioon on teaduspõhine ja argumendid on reaalsusega kooskõlas. Antud olukorras ei ürita valitsus olukorda ilustada, vaid kaalutleb kainelt tulevikuprognoose. Samala ajal on juba jõus mitmed majanduslikud abinõud, nagu kirjeldatud ülalpool.

Lõpuks on tähtis teaduspõhine lähenemine. Siinjuures on keskne, et teadus oleks toimiv ja hästi rahastatud. Antud kriisi puhul on tähtsaimaks ressursiks tasemel tervishoiusüsteem, sh hea, piisav ja hästi tasustatud meditsiiniline personal, haiglate korrashoid ja piisav varustus, mille juurde käib jällegi rahastus, ning pidev konsulteerimine teadusasutuste ja ekspertidega. Kui puudub vastav infrastruktuur, ei saa riik sellises kriisis hakkama. Sama kehtib ka sotsiaalsete hüvitiste kohta.

Tulevikus peab Eesti poliitika oma prioriteedid tervishoiu ja teaduse, aga ka sotsiaalsüsteemi riikliku rahastuse osas teisiti seadma. Need on riigi toimimise alused, mille olemasolu või puudus ilmneb justnimelt kriisiolukorras.

• Allikad
• Robert Koch Instituut – nakatunute ja surmajuhtumite andmed Saksamaal seisuga 25.03.2020.
• Deutschlandfunk – Saksamaa riiklik raadiojaam nakatunute arvudest 25.03.2020.
• Robert Koch Institut – Coronavirus 23.03.2020.
• Majandustoetused 23.03.2020.
• Tervishoiusüsteemi toetus 23.03.2020.
• Mari Karja: Saksamaal on viirusega võitlemisel rohkem teaduspõhist lähenemist 19.03.2020.
• Angela Merkeli pöördumine 18.03.2020.
• Koolide sulgemine 14.03.2020.
• 70% haigestumise tõenäosus 11.03.2020.