Kolmapäeval, 15. aprillil tutvustas Saksamaa valitsus Angela Merkeli juhtimisel üleriigilist järk-järgulist strateegiat koroonakriisist väljumiseks. Esialgu on kavas pikendada kontakti vähendavate piirangute kehtivust veel kahe nädala võrra ehk pühapäeva 3. maini.

Seejuures on juba alates 20. aprillist lubatud avada kuni 800m² suurused poed ja ettevõtted, pidades kinni distantsi hoidmise reeglitest ja kasutades otsese kliendikontakti puhul isikukaitsevahendeid, näiteks maske ja kindaid.

Kohvikuid, restorane ja baare esialgu ei avata ja massiüritused on keelatud kuni 31. augustini. Maski kandmine ei ole kohustuslik, kuid soovitatav. Koolide avamiseks on ette nähtud 4. mai, esmajärjekorras käib see gümnaasiumite ja põhikoolide lõpuklasside kohta, kellel seisavad ees lõpueksamid ja -tööd. Lasteaiad ja nooremate klasside õpilased peavad avamist veel ootama.

Saksa liidumaade haridusministritel on palutud 29. aprilliks välja töötada koolide hügieenireeglid ja kavad väiksematele õpperühmadele. On põhjust arvata, et mai algusest lõdvendatakse ka reisipiiranguid.

Angela Merkel tänas kaasmaalasi koostöö ja rangete meetmete mõistmise eest. Saksamaa valitsus lubas edaspidi lisaeelarvega rahastada teadusasutusi, leidmaks koroonavastast vaktsiini. Merkel kinnitas, et tervishoiusüsteem töötab ja toimib, arstid ja meditsiiniline personal ei ole ülekoormatud ning olukord on kontrolli all.

Valitsuse sõnul on meetmete ülevaatamine ja uuendamine kavas iga 14 päeva tagant, arvestades testide tulemusi ja üleüldist olukorda. Järgmiseks kontrollkuupäevaks on seega seatud 29. aprill.

Saksa anomaalia

Koroonakriisi majanduslikest ja sotsiaalsetest tagajärgedest hakati Saksamaal rääkima juba alates liikumispiirangute kehtestamisest märtsi keskpaigas. Olukorra tõsidusest ja kehtestatud reeglite põhjendatusest on Saksamaa valitsus avalikkust siiani väga hästi informeerinud, mistõttu on avalik meeleolu siiani olnud mõistev ja rahulik, nagu kirjeldasin eelmises ülevaates.

Nüüdseks on abi vajavad ettevõtted kätte saanud otsetoetusi kokku 750 miljardi euro suurusest majandusabipaketist ning töötajad saavad palgatoetust läbi sotsiaalabi ja töötukassa.

16. aprilli seisuga on Robert Kochi instituudi andmetel Saksamaal 130 450 nakatunut ja 3 569 surmajuhtumit koroonaviirusesse nakatumise tagajärjel, nakatunud on seega 0,15 protsenti elanikkonnast.

Tänu valitsuse ja tervishoiusüsteemi koostööle alates märtsi keskpaigast, mil sai vabastatud ja juurde tekitatud 40 protsendi võrra rohkem intensiivravi voodikohti (kokku 40 000), lisaks 50 protsendi võrra rohkem hingamisabiga voodikohti (kokku 30 000), täiendatud isikukaitsevahendite tagavarasid ja koolitatud meditsiinilist personali, on Saksamaa tervishoiusüsteem niivõrd hästi kriisiolukorraks valmistunud, et tühjadele intensiivravi voodikohtadele võetakse vastu raskes seisus patsiente Prantsusmaalt ja Itaaliast, hetkel üle saja patsiendi. Käivad kõnelused ka Hollandi haiglatega eesmärgil tuua vajadusel üle patsiente Saksamaale.

Viimaste nädalate olukorda analüüsides näib, et nakatunute ja intensiivravi vajavate koroonapatsientide arvu plahvatuslik kasv on Saksamaal ära jäänud ning surmajuhtumite suhteline arv on püsinud madal. Tugev tervishoiusüsteem, hea ettevalmistus ja testide suhteline arvukus on taganud stabiilse olukorra – nii arvavad eksperdid.

Surmajuhtumite suhtelise vähesuse tõttu räägitakse juba isegi Saksa anomaaliast. Nagu mainis Heidelbergi Ülikooli kliinikumi viroloog Hans-Georg Kräusslich New York Timesile, saavad tänu arvukale testimisele varajast abi ka haiguse algstaadiumis olevad patsiendid, nii et arstidel on rohkem aega ja võimalust patsiendi elu päästa juhul, kui tegemist on potentsiaalselt raskema juhtumi või vanema patsiendiga. Heidelbergis on liikvel nn koroona-taksod, millega arstid külastavad koroonasse nakatunud patsiente, et nende olukorra stabiilsust jälgida.

Londonis tegutseva Deep Knowledge Groupi maailma riikide koroonaga võitlemise paremusjärjestuse kohaselt on Saksamaa viiruse eest kaitse tagamisel Euroopa Liidu võrdluses esikohal (maailmas teisel kohal pärast Iisraeli), samuti on siin Euroopa tõhusaim meditsiinilise abi ja maailma parimaks tunnistatud valitsuse toetus.

Eesti positsioneerub viirusekaitse edetabelis EL-i võrdluses keskmiselt (16. koht), ent riigipoolse abi ja tervishoiusüsteemi tõhususe vallas ei leia Eestit kõrgema kohaga riikide hulgast.

Angela Merkeli valitsuse ja Saksa teadlaste võtmenäitajaks oli juba algselt nakatunute arvu kahekordistumiseks kuluv aeg. Alates 14-päevasest kahekordistumisest võis Merkeli ja ekspertide sõnul juttu olla kontaktikeelu ja muude meetmete lõdvendamisest.

15. aprilli seisuga oli Robert Kochi instituudi andmeil nakatunute juurdekasv aeglustunud ja nakatunute arv kahekordistub hetkeseisuga rohkem kui iga 25 päeva tagant. Samuti näitab haigestunute ja tervenenute arvude vahekord, et tervenenud on juba üle 50 protsendi nakatunutest. Seega on mõistetav, et Saksa ühiskonnas kasvab vajadus kriisist väljumise strateegia ja olukorra normaliseerumise järele, arvestades, et 19. aprill oli juba algselt määratud meetmete tõhususe kontrolli tähtpäevaks.

Saksamaa exit

Juba 8. aprillil võtsid Saksamaa juhtivad majandusteadlased käsile kriisist väljumise strateegia võimalikud stsenaariumid. Majandusuuringute instituudid nagu Müncheni ülikooli all tegutsev Ifo-Institut ja RWI-Leibnitzi instituut Essenis püstitasid prognoosi majanduse taaskäivitamiseks teatud tingimustel: elanike intensiivne testimine, immunoloogiliste testide kasutuselevõtt ja uuringute jätkamine vaktsiini leidmiseks.

Nii oleks ekspertide hinnangul võimalik majandustegevuse järkjärguline käivitamine, ilma et haiguse leviku tagajärjel raskeid juhtumeid lisanduks. Ekspertide hinnangul maksab Saksamaa ühekuune majanduslik seisak keskmiselt 150 kuni 260 miljardit eurot. Lisanduvad sotsiaalsed kulud, töötute arvu suurenemine ja seega sotsiaalhüvitiste kogusumma kasv.

Ekspertide arvates peavad juba varsti hakkama tööle järgmised majandusharud: automatiseeritud tööstus, töötlev tööstus ning jaekaubandusega tegelevad ettevõtted. Töövõtjad, kellel on võimalik töötada kodukontoris, peavad seda võimalust esialgu kasutama. Majandusteadlaste prognoos on aga selge: majanduse peab lähiajal taaskäivitama, muud võimalust ei ole.

Lihavõtetejärgsel esmaspäeval, 13. aprillil avaldas Saksamaa Rahvusliku Teaduste Akadeemia Leopoldina (Nationale Akademie der Wissenschaften Leopoldina) erinevate distsipliinide tipp-professoritest koosnev ekspertkomisjon oma hinnangu ja soovitused kriisist väljumise kohta.

Eduka väljumiskava aluseks on komisjoni sõnul tugev tervishoiusüsteem ja haiglate optimaalne ettevalmistus. Leopoldina ekspertide hinnangul ei ole optimaalse tervishoiu ülalhoid ja ühiskondliku ning majandusliku elu enamjaolt normaliseerumine omavahel vastuolus, vaid võimalikud teatud reeglitest kinnipidamisel.

Nii peaks jätkuma võimalusel sotsiaalse distantsi hoidmine ja kaitsemaskide kasutus näiteks ühistranspordis ja avalikes kohtades, kus puudub distantsi säilitamise võimalus. Inimeste igapäevane liikumine nii töö kui ka vaba aja raames ei ole sellisel juhul Leopoldina ekspertide arvates problemaatiline.

Sama hinnangu annavad teadlased ka reisimise võimaldamisele rongi, bussi või lennukiga, kus reisikorraldajate poolt peaks olema tagatud distantsi hoidmine istekohtade broneerimisel (näiteks tühjad vaheread või istmed jms).

Suurürituste läbiviimine peaks sõltuma kontaktide vähendamise võimalusest, näiteks teatris ja kinos vabade vaheistekohtade näol.

Koolide ja ülikoolide taasavamine, ja eriti gümnaasiumi lõpueksamite läbiviimine, on Leopoldina ekspertide hinnangul vanemate klasside puhul vähem problemaatiline kui väikelaste puhul, kellelt on raskem nõuda maski kandmise ja distantsi hoidmise reeglite järgimist. Seetõttu ei tohiks koolid ära jätta ei eksameid ega lõputöid. Ülikoolidel soovitavad eksperdid kasutada digitaalseid lahendusi.

Majanduse taaskäivitamise jaoks soovitavad eksperdid lühiajalisi maksupoliitilisi lõdvendusi. Samuti on komisjoni sõnul tähtis keskkonnakaitse põhimõtete edasine järgimine, mida ei tohiks ohverdada majanduse kiirele taaskäivitamisele.

Angela Merkel mainis juba 9. aprilli pressikonverentsil, et Saksa valitsuse tulevased otsused sõltuvad suuresti just Leopoldina ekspertide hinnangust, mida kordas vahetult enne valitsuse väljumiskava teatavakstegemist 15. aprillil ka pressiesindaja Steffen Seibert.

Praeguste meetmete eesmärgiks on ära hoida teist haiguspuhangut Saksamaal ja kogu Euroopas. Nagu soovitavad teadlased, on vaja jätkata aktiivset ja arvukat testimist ning raskete juhtumite isoleerimist juba haiguse varajases staadiumis.

Samuti peab testimise tagajärjel olema nähtav, kas nakatumise levik on kontrollitav ja prognoositav. Juhul kui nakatunute arv jääb stabiilseks ega koorma üle tervishoiusüsteemi, võib majanduslik ja sotsiaalne igapäevaelu pöörduda tagasi normaalsuse juurde. Kõne all on ka vabatahtliku digitaalse liikuvuse kontrolliäpi kasutuselevõtt, mida siiski kritiseerivad inimõiguste eksperdid, pidades silmas riigipoolse isikukontrolliga kaasnevaid probleeme.

Tugev tervishoiusüsteem, valitsuse läbimõeldud ja rahulik käitumine ja kiire ning efektiivne majandusabi, samuti elanikkonna intensiivne testimine on peamised põhjused, miks koroonakriis on Saksamaal möödunud võrdlemisi rahulikult.

Saksa valitsuse käitumist jälgides näib, nagu jätkuks kaine ja läbimõeldud ning - mis kõige tähtsam - teadlaste ja ekspertide hinnangut arvesse võttev edukas kriisipoliitika ka edaspidi. Saksa täpsus on end ära tasunud.

Allikad

• Robert Kochi instituudi andmed 16.04.2020
• Angela Merkeli ja liidumaade esindajate pressikonverents 15.04.2020
• Õppeasutuste avamise plaan 15.04.2020
• Koroona hetkeline seis arvudes 15.04.2020
• Koroonasse nakatunute ja tervenenute vahekord 15.04.2020
• DER SPIEGEL Deep Knowledge Group rankingust 14.04.2020
• Deep Knowledge Group rankingud 14.04.2020
• Leopoldina ekspertide soovitused 13.04.2020
• Nakatunute arvu kahekordistumine 13.04.2020
• Teiste riikide patsiendid Saksamaal 12.04.2020
• Saksamaa haiglate liidu meetmete tutvustus 12.04.2020
• Majandusteadlaste prognoosid 08.04.2020
• Robert Kochi instituudi direktori Lothar Wieleri sõnul meetmete positiivne mõju 08.04.2020
• New York Times koroonakriisist Saksamaal 04.04.2020