Instituut: Saksa majandus võib viirusekriisiga kahaneda kuni 20 protsenti
Müncheni Ülikooliga seotud Ifo majandusuuringute instituut leiab oma analüüsis, et koroonaviiruse kriis läheb Saksamaa majandusele maksma sadu miljardeid eurosid, tekitab juurde lühiajalise tööjõu kasutamist, toob kaasa töötuse plahvatusliku kasvu ning asetab riigieelarve märkimisväärse surve alla.
Need järeldused tulenevad vaid instituudi praeguse hetke arvutustest.
"Kulu ületab tõenäoliselt kõiki majanduskriise ja looduskatastroofe, mida Saksamaal on viimastel aastakümnetel nähtud," nentis Ifo president Clemens Fuest. "Sõltuvalt stsenaariumist, langeb majandus 7,2 kuni 20,6 protsendipunkti. See vastab kulule 255 kuni 729 miljardi euroni."
Fuesti hinnangul tuleb pühendada kõik võimalikud rahalised ressursid tervisepoliitika meetmetele. Eesmärgiks peab olema lühendada majanduse osalist seiskumist ilma, et sellega seataks ohtu võitlus epideemiaga. "Me vajame strateegiaid, mis seovad tootmise jätkamise epideemia jätkuva ohjeldamisega," lausus ta.
"Kui majandus seiskub osaliselt paariks kuuks, läheb see maksma 255-495 miljardit eurot, sõltuvalt stsenaariumist. See tähendab, et aastas väheneb toodang 7,2 kuni 11,2 protsendipunkti," jätkas Fuest.
Parim stsenaarium eeldab, et majanduslik toodang esimesel kahel kuul langeb 59,6 protsendini, taastub kolmandal kuul 79,8 protsendi peale ning neljandal kuul ollakse taas 100 protsendi juures. "Kui see majanduse osaline seisak kestab kolmanda kuuni, läheb see aga maksma juba 354 kuni 729 miljardit eurot, mis tähendab majanduse kahanemist 10 kuni 20,6 protsendipunkti võrra," märkis Fuest.
Ifo arvutuste kohaselt tekitab vaid üks nädal osalist majanduse peatamist Saksamaa majandusele lisakulu 25 kuni 57 miljardi euro ulatuses ning majanduse kahanemist 0,7 kuni 1,6 protsendipunkti.
"See kriis tekitab ka massilisi moonutusi tööturul, mis on isegi hullemad kui olukord finantskriisi tipphetkel," rääkis Fuest ja lisas, et Ifo arvestab oma stsenaariumite puhul, et Saksamaal võib kaduda kuni 1,8 miljonit töökohta ning rohkem kui kuus miljonit inimest hakkab sõltuma lühiajalisest tööst.
Arvestamata plaanitavaid riiklikke toetusi, riigi tagatisega laene ja Euroopa-üleseid abipakette, tekib riigieelarvetele kuni 200 miljardi euro suurune lisakoormus. Samal ajal on Fuesti sõnul makromajanduslikuks stabiilsuseks vaja nii madalaid makse kui ka lisakulutusi riigieelarvest.
Toimetaja: Laur Viirand