Ka justiitisministeerium pole lõpuni kindel, kas spordiklubidel, baaridel ja kaubanduskeskustel on riigi vastu eriolukorra tingimustes nõudeõigus või ei. Nemad tõlgendavad olukorda pigem sellisena, mis hüvitise nõudmist ei õigusta.

"Antud valdkonda reguleerib riigivastutuse seadus, mille alusel riik hüvitab õiguspärase kahju erandina vaid siis, kui ebaõiglus konkreetse isiku või ettevõtte puhul on ilmselge. Sellisel juhul on võimalik esitada riigi vastu nõue," kommenteeris justiitsministeeriumi avalike suhete nõunik Kertu Laadoga.

See tähendab, et ettvõtja peab suutma ära põhjendada, miks just tema äri sulgemine eriolukorras oli ebaõiglane.

Ministeerium selles ebaõiglust ei näe ning leiab, et vastutust haiguse leviku tõkestamise ees jagab erasektor riigiga solidaarselt.

"Juhime tähelepanu, et kaubanduskeskustes viibimist keelava meetme eesmärk on vajalik inimeste elu ja tervise ning ülekaaluka avaliku huvi kaitseks, et tõkestada COVID-19 haigust põhjustava viiruse levikut ja nii avalik kui ka erasektor vastutavad siin solidaarselt. See tähendab, et erasektor talub ühiskonna hüvanguks - ehk suure osa elanike elu ja tervise kaitseks - tema suhtes rakendatud õiguspäraseid piiranguid," lisas Laadoga.

Kuna riik nõuete esitamist selle järgi põhjendatuks ei pea, jõuaksid sellised nõuded igal juhul kohtusse, kes siis selle üle lõpliku otsuse peaks tegema, selgitas Laadoga.

Eriolukorrast tulenevad kahjud ettevõtjatele võiksid laheneda pigem töötukassa abipaketi abil, mis laieneb ka kaubanduskeskustele, juhul kui nad abi taotlemise tingimustele vastavad. Selleks on meede välja töötatud.