Siim Kallas: ma ei näe mitte mingit märki, et sõnavabadus kinni keeratakse ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Siim Kallas, Henn Põlluaas ja Helir-Valdor Seeder jätkavad riigikogu juhatuses.
Siim Kallas, Henn Põlluaas ja Helir-Valdor Seeder jätkavad riigikogu juhatuses. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Riigikogu teiseks aseesimeheks valitud opositsioonilise Reformierakonna auesimees Siim Kallas ütles, et olgugi, et eriolukorras on saanud valitsus otsuste tegemiseks võimu juurde, on see vajalik ja ta ei näe ohtu näiteks sõnavabadusele.

"Ei, mina ei näe ohtu, et sõnavabadus kinni keeratakse. Ka parlamentaarsetes protseduurides saab opositsioon esitada praeguses eriolukorras kõik küsimused. Ma mingit ohtu ei näe, aga eks me jälgime ja esitame küsimusi ikka," sõnas Kallas pärast riigikogu juhatuse valimist toimunud pressikonverentsil.

Kallas lisas, et opositsiooni peamine eesmärk pole valitsuse kukutamine, vaid esitada võimule sisulisi ja kriitilisi küsimusi.

"Küsida, kahelda, kritiseerida. Olla arvestamisväärne sisuline partner ja esitada teistsuguseid arvamusi. Ma olen ise olnud pikalt täitevvõimu juures ja saan aru, et praegused olukorras peavad valitsusel olema piisavad otsustusvõimalused. Aga me ei tohi lasta ka tekkida olukorral, kus opositsioonile öeldakse, et ärge küsige ja ärge kritiseerige. Me oleme valitsusele koostööpartnerid ja toetame raskete otsuste tegemisel, aga me ei tohi minna seda teed, nagu ühes naaberriigis, kus teatud protsesside järel opositsioon marginaliseerus," sõnas Kallas.

Riigikogu esimeseks aseesimeheks valitud Helir-Valdor Seeder leidis, et praeguse eriolukorra lõppemise järel võib parlamendi roll hoopis tugevneda.

"Need võimalused on riigikogu enda käes. On täiesti võimalik, et riigikogu võtab valitsuselt mõned funktsioonid endale üle. Me peaksime riigikogu töö- ja kodukorra seadusse sisse viima muudatused, mis tugevdavad parlamendi rolli mitte ainult kriisi ajal, vaid ka tavaolukorras," sõnas Seeder.

Isamaa esimees tunnistas, et just riigikogu töö- ja kodukorra seadus on ajale jalgu jäänud ja selle revideerimine võiks järgneva aasta jooksul olla üks parlamendi väljakutseid.

"Selles korras pole praegu piisavalt paindlikkust, näiteks, et saaksime teha eriolukorras rohkem kaugtööd. Ehk parlament peab iseendaga tegelema, aga enne seda on vaja tegeleda nende eelnõudega, mis on seotud erakorralise olukorraga. Prognoosin, et siin tuleb tuliseid vaidlusi, aga ma loodan, et need jäävad kultuursele pnnale ja keegi ei hakka otsima poliitilist kapitali," sõnas Seeder.

Riigikogu esimeheks tagasi valitud Henn Põlluaas (EKRE) lisas, et erakorralises olukorras tuleb vastu võtta erakordseid otsuseid, kuid Eesti oli, on ja jääb parlamentaarseks demokraatlikuks õigusriigiks.

"Siin ei ole mitte mingit tendentsi, et parlament marginaliseeritaks ja valitsus võtaks endale suurema võimu, kui põhiseaduse järgi talle kuulub. Neid ohte pole. Valitsus on tegutsenud kriisis kindlalt ja otsustavalt. Kui kriitikanooli heita, siis terviseameti vähesele ja aeglasele reageerimisele koroonakriisi tekkimise ajal. Aga kõik meetmed, mis kasutusele võetakse, on selle eesmärgiga, et meie majandus ja inimesed elaksid kriisi üle ning et me võimalikult kiiresti saaksime koroona pandeemiast lahti ja naaseksime normaalse elu jurde," sõnas Põlluaas.

Põlluaas rääkis ka, et kolmapäeval toimunud juhatuse valimised toimusid erakorralistes oludes.

"Et meil riigikogu saalis oli täna vähe inimesi kohal ei tähenda seda, et saadikud tööd ei teinud. Meie palve peale jälgisid saadikud oma tubades monitoridest saalis toimuvat ja vastavalt varem ära jagatud nimekirjale siirdusid riigikogu erinevatesse osadesse oma saadikukohust täitma ehk juhatust valima. Vaatamata erakorralisele olukorrale läksid valimised suurepäraselt korda," sõnas Põlluaas.

Toimetaja: Urmet Kook

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: