Hiljuti möödus kuu eriolukorra algusest ja tasahilju hakatakse avalikustama sellest väljatuleku plaane. "Pealtnägijas" analüüsisid kolm ekspeaministrit seda, kuidas on kriisis saanud hakkama eriolukorra juht, praegune peaminister Jüri Ratas ja tema kabinetiliikmed.

Tiit Vähil (peaministri kt jaanuar 1992 - oktoober 1992; peaminister 1995 - 1997), Siim Kallasel (peaminister 2002 - 2003) ja Andrus Ansipil (peaminister 2005 - 2014) on kollektiivselt riigi- ja kriisijuhtimise kogemust rohkem kui kellelgi teisel Eestis. Lisaks mitmele nii-öelda tavalisele ministriportfellile on Tiit Vähi, Siim Kallas ja Andrus Ansip olnud valitsusjuhid murrangulistel aegadel.

Vähi perioodi jäid näiteks kütuse- ja toidukriis enne 1992. aasta rahareformi ning majanduslik šokiteraapia selle järel. Praegu juhib Koonderakonda kuulunud 73-aastane suurärimees ettevõtet, millele kuuluvad Sillamäe sadam ja Pühajärve SPA.

Siim Kallase valitsuse ajal käisid pingsad Euroopa Liidu ja NATO liitumisläbirääkimised, aga kõige raskema otsusena nimetab ta Eesti kaitseväelaste saatmist Iraaki, kus mitu meest hukkus. Pärast peaministriametit oli Kallas kümme aastat Euroopa Komisjoni asepresident ja praegu on 71-aastane reformierakondlane riigikogu asespiiker.

Andrus Ansipi rekordilised, ligi üheksa aastat väldanud valitsusperioodi jäid pronksimäss 2007. aastal ja üleilmne finantskriis 2008. aastal. Ka tema jätkas veel viis aastat Euroopa Komisjoni volinikuna ning praegu kuulub 63-aastane reformierakondlane Euroopa Parlamenti.

Kui keegi, siis nemad saavad aru, mida tegelikult tähendab riigi ja rahva juhtimine ülisuure pinge all.

Vähi annab praeguse valitsuse senisele tööle kriisis viie palli skaalal hindeks 4+. "Ma arvan, et valitsus on selle meditsiinilise kriisi või koroonakriisiga üsna hästi hakkama saanud," sõnas ta.

Ansipi hinnangul saab lõpliku hinde anda alles siis, kui kõik ülesanded on lahendatud.

"Kõigepealt pidas peaminister muidugi kõne riigikogus, kus ei öelnud mitte midagi. Siis kuulutati välja eriolukord ja siis läks veel nädal aega enne, kui otsustati Jaak Aab ametisse nimetada isikukaitsevahendite hankimise tagamiseks. Siis läks veel teine nädal mööda enne, kui otsustati tõsiselt testimisega tegelema hakata. Ehk siis testimise tähtsust täiesti alahinnati. Aga valitsuse tunnustuseks peab ütlema, et nad olid suutelised oma eksimusi kas nüüd tunnistama, aga kindlasti ka parandama," selgitas Ansip.

Kallas annab valitsusele hindeks 4-. Tema hinnangul oleks võinud Eesti riigijuhtidel olla kriisi alguses naabritega parem suhtlus. "See on küll tõsine märkus, et Eesti juhtkonnal kriisi algfaasis ei olnud väga häid suhteid naabritega. Mispärast pidi Lätiga piiri sulgema? /.../ Põhimõtteliselt on ju nii, et igasuguseid pabereid on ja reegleid lepitakse kokku, aga isiklikud telefonikõned ja isiklikud otserääkimised on ikka poliitikas - vanasti, väga vanadel aegadel oli see võib-olla rohkem tähtis -, aga see on täna ka väga tähtis," rääkis Kallas.

Valitsuse suhtes kõige kiitvam on Tiit Vähi. Siim Kallas on teatud mööndustega positiivne ning Andrus Ansip selgelt kriitiline. Kahe viimase puhul tuleb meeleski pidada, et Reformierakond on opositsioonis.

Sama muster jätkub ka nende hinnangutes konkreetsete ministrite kohta. "Pealtnägija" küsis, kes valitsuse liikmetest on nende hinnangul kriisi ajal hästi hakkama saanud, kes põrunud.

"Ma jätaksin siin loetlemata need, kes on põrunud. Esiteks, mulle ei sobi see, aga teiseks ma arvan, et põrunuid ei ole. /.../ Ma arvan, et peaminister on hästi hakkama saanud. Keda veel kiidaks? Kiidaks noort ministrit Tanel Kiike - noor, tark, asjalik minister. Tundub, et süda õigel kohal," rääkis Tiit Vähi.

"Kes on täiesti varjus, on minu meelest Isamaa ministrid. Nad on ikkagi kogu selles nii-öelda kriisitegevuses - ma arvan, et ka välisminister - pehmelt öeldes väga tagasihoidlikult esinenud," sõnas Siim Kallas.

"Ka need keskpäevased pressikonverentsid on ju tihti sisutühjad, kus lihtsalt mõni minister räägib kõmiseva häälega ja seda iva tegelikult ju ei olegi," märkis Ansip.

"Ja EKRE ministrid ehk kaks ministrit on kõvasti võtnud eetriruumi ja nii edasi. Aga kuidas nüüd hinnata kõike seda? Vaatavad ka lihtsalt väga oma huvide vaatepunktist seda asja, mis kindlasti on natuke häiriv," lisas Kallas.

"Kui üks minister ütleb, et võõrtööjõud põllumajanduses on midagi niisugust, mida olema ei peaks ja tema pisaraid valama ei hakkaks, kui need inimesed riigist välja saadetakse, siis põllumajandusminister peaks mõistma ka põllumehi ja et nad on väga kehvas olukorras. Eks see iseloomustab ka valitsust tervikuna, et ega seda sõnumi selgust ei ole. Puudub ju tegelikult kapten laevas, kes otsustaks," arutles Ansip.

Kallase ja Ansipi hinnangul püüavad osad ministrid kriisi isiklikes poliitilistes huvides ära kasutada. "Tundub, et mõne ministri jaoks on oluline see, kuidas ise pildil olla ja kuidas oma poliitilisi plusspunkte saada, ja see, mis saab riigist ja rahvast, pole nii oluline," arvas Ansip.

Majanduse ravimine muutub iga päevaga tähtsamaks

Kui paljudes asjades ei ole ekspeaministrid ühel nõul, siis kõik rõhutavad, et majanduse ravimine muutub iga päevaga tähtsamaks kui haiguse tõrje.

Valitsuse kriisipakette kiidetakse, aga valitsus peaks mõtlema väga hoolikalt, kuhu raha suunata.

"Otsus võtta laenu on kindlasti õige, kuid igasugune laen tuleb tagasi maksta ükskord ja seetõttu tuleb väga põhjalikult kaalutleda, kuhu raha täpselt kulutada," sõnas Ansip.

"Ega ma väga retsepte ise oma peast ei taha välja mõelda. Aga ma olen lugenud, kuidas käituvad sakslased /.../Ja ausalt öeldes, seda tasuks silmas pidada ka Eesti valitsusel. Esiteks, väikeettevõtete toetamine. Väikeettevõtete toetamise meetmed on väga lihtsad – kes kvalifitseerub? Kvalifitseeruvad need, kes on kas viimasel aastal tootnud kasumit või kolme viimase aasta summaarselt tootnud kasumit. See tähendab teisi, kes on olnud kahjumis, kaasa ei veeta. Need, kes on töötanud kasumis, nendele antakse krediite," leidis Vähi.

"Raha tuleks minu meelest kulutada ikkagi nendesse valdkondadesse, kus kõigepealt häda kõige suurem. Aidata inimesi, töötajaid. Väikeettevõtted on praegu praktiliselt üldse abiulatusest väljas ja aidata tuleks neid ettevõtteid, kellel saab olema suur tulevik pärast kriisi. Raha pole mõtet investeerida nendesse sektoritesse, mis paratamatult taandarenevad pärast kriisi. /.../ Ka täna on maailma ajakirjanduses olnud mitmeid artikleid, mis räägivad sellest, et Euroopa valitsused peaksid toetama iduettevõtteid, paljulubavaid start-up'e, sest oht, et tulevad hiinlased ja ostavad odavalt need ettevõtted üles, on väga suur," selgitas Ansip.

Kui kõik ekspeaministrid peavad pikaaegseid ja suuri abipakette möödapääsmatuks nagu juhitavat hingamist, mis toob patsiendi kriitilisest seisust välja, siis hoiatatakse samas ka teise äärmuse eest, kus raha saamine võib sõltuda ametnike suvast või selle taga on kitsas poliitiline agenda.

"Minu arvates see on halb. Ma ütlen kohe ära, et see tähendab seda, et sinu edu sõltub sellest, kui hästi sa saad riigiga läbi, kui hästi sa saad ülemustega läbi. Sa vaatad kogu aeg riigi poole, sa vaatad valitsuse poole, sa vaatad nende igasuguste dotatsioonide poole, mitte et sa istud ja arendad mingit produkti, mis ootamatult osutub turul väga edukaks," rääkis Kallas.

"Me peaksime kindlasti põhjalikult kaardistama ka kõik muutused majanduses, sest selline kriis on – piinlik öelda – hea õppematerjal tulevaste kriiside negatiivsete mõjude leevendamiseks. Kui me pronkssõduri kriisist väljusime maailmas tunnustatud küberturbe ekspertriigina ja ülemaailmne finantskriis tõi meile euro, siis praegu mina ei oska nimetada, mis on see positiivne, millega Eesti sellest laastavast kriisist väljub. Aga kindlasti tuleks sellele positiivsele mõelda, seda tuleks otsida," ütles Ansip.

Ekspeaministrite hinnangul saavad kriisis pihta kõik riigid, mistõttu ka pärast pandeemiat domineerivad maailma majanduslikud superjõud USA, Hiina ja Euroopa Liit hoolimata kõigist oma puudustest. Venemaa võib küll püüda sekkuda kusagil militaarselt, aga suhteliselt väeti majandus ei luba kulukaid avantüüre.

Maailm muutub

"Ilmselt see meditsiiniline kriis saab läbi, mõeldakse välja uued ravimid, mõeldakse välja vaktsiinid, kuid maailm muutub," vastas Vähi küsimusele, mis saab pärast kriisi.

"Pärast seda kriisi maailm saab olema hoopis teistsugune, kui ta oli enne seda kriisi," oli Ansip sama meelt.

Vähi hinnangul kestab taastumine paar aastat. "Eestil on keeruline kaks aastat ees. Siis läheb paremaks kindlasti. Ja miks keeruline? Sellepärast, et Eesti ei ole väga palju kauba tootja, ta on väga suures osas teenuste tootja. Ja seoses sellega, ma kardan, et Eesti kaubad ei ole ka nii väga asendamatud," selgitas ta.

"Praegu võib arvata, et üks järeldus, mille väga paljud valitsused teevad, on see, et teadus- ja arendustegevusse tuleb märksa rohkem investeerida. Ma loodan, et ka Eesti valitsus teeb seda. /.../ Samas, kui Eesti väljub sellest kriisist ka sellise imagoga, et üldiselt arvatakse, et Eesti on saanud hästi hakkama ja on suutnud ka maailma teadusele midagi pakkuda, siis ilmselt tahetakse ka Eestisse tulla. Me peame selle kõigega juba praegusel ajal tegelema," rääkis Ansip.

Siim Kallase soovitus Eesti inimestele on vastu pidada ja olla paindlik ees ootavate muutuste suhtes.

"Teine asi on just see, et nii palju paindlikkust, et reageerida uutele töö- ja elamise vormidele paindlikult, et mitte ahastada, aga õppida ära kas või arvuti kasutamine. Meil on ju siiski päris palju inimesi, kelle jaoks arvuti on ikka veel teine maailm, eks ole," rääkis ta.

"On olnud hullemaid aegu. See 1988 kuni 1992 lõpuni oli kahtlemata hullem aeg. Ainult üks vahe. Siis me tulime põhjast, kus hullemaks ei saanud minna, aga nüüd me oleme nii hästi elanud, nüüd on kõikidel hirm, et me ei saa nii hästi elada. Ei saa muidugi nii hästi elada, kuid me ei lange kaugeltki sinna põhja, kus olime 1988., 1990. või 1992. aasta," kinnitas Vähi.

Ekspeamministrite jutust järeldub, et eksam alles kestab ja millise hindega sellest läbi tuleme, sõltub meist kõigist.

"Pealtnägija" küsis hinnanguid ka Mart Laarilt ja Juhan Partsilt, aga nad keeldusid erinevatel põhjustel.