"Pealtnägija": ministeerium kavatseb romudest vabanemiseks seadust muuta ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: "Pealtnägija" Facebook

Ehkki tänavu õiget talve polnud, võib öelda, et igal kevadel sulab aukude kõrval Eesti tänavatel välja veel üks probleem – hüljatud masinad. Munitsipaalpolitsei teisaldab pealinna tänavatelt aastas mitusada mahajäetud sõidukit, mis hõivavad parkimiskohti, takistavad liiklust ja halvemal juhul tekitavad ohtu. "Pealtnägija" ajakirjanik Kristjan Pihl käis vrakijahil kaasas, et uurida, miks probleem käib üle jõu ning mida lahenduseks ette võetakse.

Munitsipaalpolitsei inspektor Talehh Gusseinov on üks pealinna kogenumaid tänavapatrulle, kelle osalusel on Tallinnas teisaldatud sadu mahajäetud sõidukeid. Vaiksel Haabersti kõrvaltänaval oma maja ette masinaid ladustav 60. aastates Toomas on üks tema püsikliente. "Pealtnägija" külaskäigu ajal oli mees selgelt ebaadekvaatses seisundis ega suutnud oma kogumiskirge mõistlikult põhjendada.

"Nagu te näete, on tal praegu hoovis neli sõidukit, seitse sõidukit, ükski neist ei sõida. Need on sellised, nagu ma ütlen, kosmoselaeva ehitajad," rääkis Gusseinov. "Ühel hetkel tahavad vist nendest romusõidukitest ehitada endale kosmoselaeva ja lennata kuu peale. Selline lahendus, ma arvan, oleks tegelikult hea, sobiks naabritele kõige paremini."

Ühelt poolt häirib Toomase hobi liiklust kitsal tänaval, teisalt on mitu autot linna maal, mistõttu on mupo ametnikud teinud siia kümneid külaskäike, aga erilise läbimurdeta. Mõned kuud tagasi nihutas majaperemees küll kolm autot tänavalt hoovi, aga enamat mitte. Meeleheitel naabrid pakkusid, et ostavad aastaid seisnud rämpsautod mehelt ära, et saaks ainult tänava puhtaks, kuid Toomas keeldub nüüd täielikult dialoogist.

Valdav osa mupo tööst on seotud romusõidukitega

Pealinna teises otsas teeb Talehhi kolleeg Šahrijar juba kolm kuud detektiivitööd, et tuvastada, kuidas sattusid üleöö Lasnamäe kortermajade vahele kuus avariilist sõidukit. See pole lihtne, sest omanik on ilmselgelt sihilikult püüdnud jälgi varjata – eemaldanud kõik numbrimärgid ja muud äratuntavad detailid. Kui omanikuga ei saa ühendust, ei saa käskida teda ka vrakid ära koristada.

Need on vaid mõned näited üllatavalt mastaapseks kujunenud probleemist. Viimase aastaga teisaldas mupo pealinna tänavatelt üle 300 hüljatud sõiduki, kuid asjaosaliste sõnul on see nagu sõelaga vee kandmine.

"Eelmise aasta teine pool oli valdav osa meie tööst seotud ikkagi romusõidukitega," rääkis mupo inspektor Šahrijar Abdullajev. "Ligi 60-65 protsenti aega oli suunatud ikkagi romusõidukitega ja praegu see tendents jätkub."

Probleem on kummalisel kombel aastatega süvenenud, eriti nn magalarajoonides, kus parkimiskohti napib niigi. Siin leidub inspektorite sõnul sadu sõidukeid, millel pole kas omanikku, kehtivat tehnoülevaatust või mis pole aastaid paigast nihkunud.

"Põhiline probleem on see, et parkimiskohtade puudus on. Ütleme, 95 protsenti kaebustest, mis on meieni laekunud, on seotud sellega, et inimestel pole kuskile parkida. Mõnedes hoovides on 5-6-7 kohta hõivatud nende mahajäetud sõidukitega," tõdes Abdullajev.

"Ainult Väike-Õismäel on ligi 200 sõidukit, mis tegelikult vajaksid juba prügimäge, ütleks niimoodi," sõnas Gusseinov. "200 sõidukit! Ja Tallinna linnas, ma arvan, võib olla ligi tuhat sõidukit, mis vajaks utiliseerimist või omaniku poolt kuidagi muud moodi kasutuse leidmist."

Ametnikud on nn fantoomsõidukide vastu jõuetud

Põhipõhjus on, et omanikud peavad auto teisaldamist kas liiga kalliks või pole lihtsalt viitsimist asjaga ise tegeleda, sest Tallinnas on juba pikemat aega tehtud vähemalt korra aastas kampaania, kus vraki saab tasuta lammutusse saata. Samas on näiteks remondimehi, kes ostavad autosid kokku, uskudes, et suudavad neljarattalise uuele elule äratada – kusjuures pahatihti vahetab vrakk paberil omanikku korduvalt –, aga aastaid hiljem ei pruugi viimane omanik enam isegi mäletada, kus auto seisab.

Kui reeglite järgi loetakse vrakiks masinat, millel puuduvad olulised detailid nagu rattad või tuled või on aknad sisse löödud, siis omaette kategooria on nn fantoomsõidukid, mis väliselt on enam-vähem korras, aga tegelikult pole juba kuid või isegi aastaid kohalt liikunud. See võib parkimiskohtadenäljas naabreid ärritada, aga ametnikud tunnistavad, et on jõuetud.

"Kui räägime sõidukist, millel on romutunnused, siis, jah, siin me oleme võtnud sellise poliitika, et me ei kauplegi kaua, me võtame omanikuga ühendust, kui see on võimalik, anname talle hästi lühikese aja ära viimiseks ja kui ta ei tee seda, teisaldame sinna, alustame menetluse ja sealt juba järgnevad sanktsioonid ja asjad," selgitas Abdullajev. "Aga probleemsed sõidukid on just mahajäetud, millel puuduvad romutunnused. Meil puudub seaduslik alus nende äraviimiseks ja mis meil jääb, on see – sõnavõlu."

Ilmekas näide asub Õismäe tee 150 kortermaja parklas, kus 2017 suvel toimus seitsme auto põleng. Kui kuus tuleroaks sattunud sõidukit viidi kriminalistide töö lõppedes minema, siis üks Toyota seisab presentkatte all tänaseni ja omanik ei mõtlegi seda ära viia.

Majaelanikud pommitavad linna kaebekirjadega ja survestavad kõikvõimalikul viisil autoomanikust vanahärrat, kuni selleni välja, et korra paari nädala jooksul rebib keegi katteriide ribadeks, aga iga kord lapib omanik katte taas ära. See toobki meid selle loo tuumani – mitmete asjaosaliste sõnul on seaduses lünk, mis ei luba väliselt tervet autot tasuta parkimise piirkonnast teisaldada, kuni autoomanik ise selleks rohelist tuld ei anna.

MKM valmistab ette liiklusseaduse muudatust

Et mupo töö on võitlus tuuleveskitega, ütlevad paljud, aga üks eriti ilmekas näide on jaanuarikuust, kui meedias läksid lendu fotod, kuidas mupo avastab ühest mahajäetud autost puuküürniku. Tol korral leiti auto omanik üles ja sõiduk teisaldati, aga sarnane olukord on nüüd ka linna teises otsas – Saku suurhalli esisel tänaval. Eesti ühe esinduslikuma ürituste toimumispaiga kõrval seisab juba kuid sõiduk, mida kasutab koduna elu hammasrataste vahele jäänud mees. Kuna auto on pealtnäha komplektne, siis teha pole midagi.

Nii tulebki mupo ametnikel piltlikult öeldes käia nuiamas, et omanik oma raudrisu ära viiks. Sisuliselt käib võidujooks ajaga, sest ühel hetkel satuvad mahajäetud sõidukid vandaalide või püromaanide rünnaku alla, nagu juhtus mõned aastad tagasi ühe Lasnamäele unustatud autoga, mille omaniku jälgi mupo pikalt taga ajas.

Eesti Autolammutuste liidu juhatuse liige Toomas Lember leiab, et taoline jaburusteni viiv diplomaatia võiks olla olemata, sest seadustes on kõik vajalikud paragrahvid, millega omanikke väänata, juba olemas. Ametnike jooksutamise asemel võiks tema sõnul ministeeriumid kokku leppida ühtses poliitikas ehk avalikust ruumist võiks minema viia kõik, millel puudub pikemat aega tehnoülevaatus või kehtiv liikluskindlustus.

"Seadustes on need võimalused täiesti olemas. Kõik sõltub, kuidas keegi neid enda jaoks tõlgendada tahab. Aga jäätmeseaduses on olemas äraviskamine ja äraviskamisele sellised sõidukid käivad ja need võiks suunata käitlusse," arutles Lember. "Otseloomulikult seal peab jääma mõistlikuks, kui inimesel on eile või nädal tagasi tehnoülevaatus läbi saanud, või isegi kuu aega, siis me ei pea temalt kohe ära rebima seda käest, enne tuleb kindlasti inimesele teada anda, et ta tegeleks sellega ja ei jätaks sõidukit vedelama. Ma arvan, et see on kõige tugevam punkt, mille järgi saaks midagi teha."

Nüüd ongi majandus- ja kommunikatsiooniministeerium Tallinna linna palvel ette valmistamas liiklusseaduse muudatust, mis kergendaks linnaruumi vrakkidest puhastamist. Kirjalikus vastuses "Pealtnägijale" lubab ministeerium, et seadusepakett jõuab riigikogusse hiljemalt sügisel. Seniks peavad Talehh, Šahrijar ja teised mupoametnikud lootma veenmisjõule ja karismale, sest tööd jagub.

Toimetaja: Maarja Värv

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: