Romust saab vabaneda hoolimata selle seisukorrast ning ka siis, kui auto ei ole enda nimel, teatas kliimaministeerium.

Üldjuhul tuleb autoromust vabanemiseks päevi näinud sõiduk ise lammutusse viia või organiseerida transport ja tasuda selle eest. Autolammutus maksab romu omanikule saadud vanametalli ja varuosade eest ja nii võib autoromu eest ka raha teenida. Siiski kõik inimesed autot lammutusse ei vii, kuna autost vabanemine nõuab vaeva.

Autolammutuste liidu tegevjuhi Siim Selliku arvates ongi praeguse kampaania mõte aidata neid inimesi, kellel pole võimekust, et oma autoromu lammutusse kohale viia.

"Tihtipeale need ongi kuskil vanas taluhoovis ja võib-olla on ta seal maa sisse kinni vajunud ja seal tuleb omajagu võib-olla vaeva näha, et seda sealt üldse oleks võimalik kätte saada," rääkis Sellik.

Siiski pole hoovis seisvad romusõidukid ainult taaskasutamata vanametall ja varuosad, vaid ka oht loodusele, rõhutas kliimaministeeriumi nõunik Piret Otsason.

"Näiteks eelmisel aastal sain ma ühe kõne, kus näriline oli seisva romusõiduki kütusevooliku läbi närinud ja kaevu lähedale oli suur kogus diislikütust maha voolanud," meenutas Otsason.

Eestis on ligi 300 000 peatatud kandega sõidukit, millest riik midagi ei tea. Selliste sõidukite arvu vähendamiseks kavandab kliimaministeerium seadusemuudatust.  Selle jõustudes saavad inimesed alates järgmisest aastast kustutada registrist ka neid sõidukeid, mida neil enam ei ole.

Need inimesed, kes oma romusõidukitest ei vabane, peavad aga tulevikus maksma automaksu.

"Liiklusseaduse muudatusega me tahame ka seda, et omanik teeb otsuse, mis ta oma sõidukiga edasi teeb. Ehk siis enam ei ole sellist varianti, et ma jätan sõiduki näiteks 30 aastaks hoovi peale seisma," rääkis Otsason.