Riigikohus loodab pensionivaidluse otsuse teha sügisel ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Riigikohtu hoone
Riigikohtu hoone Autor/allikas: Riigikohus

Riigikohtu otsus presidendi ja riigikogu vaidluses pensionireformi põhiseadusele vastavuse osas võib tulla eeloleval sügisel.

"Riigikohus loodab teha otsuse sügisel," ütles riigikohtu pressiesindaja Susann Kivi vastuseks ERR-i küsimusele, millal võiks oodata riigikohtust otsust presidendi ja riigikogu vahelises vaidluses pensionireformi põhiseadusele vastavuse osas.

Praegu on presidendi taotlus põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumis. Taotlust arutavasse kohtu koosseisu kuulub viis kolleegiumi liiget – riigikohtu esimees Villu Kõve ning riigikohtunikud Ants Kull, Heiki Loot, Velmar Brett ja Ivo Pilving.

Kolleegium saatis 25. märtsil riigikogu esimehele, valitsusele, õiguskantslerile, justiitsministrile, Eesti Pangale ja riigikontrollile kirja, milles palus esitada hiljemalt 25. aprilliks riigikohtule arvamus, kas kohustusliku kogumispensioni reform on põhiseadusega kooskõlas või mitte.

Kuidas vaidlus edasi läheb?

Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium võib anda kohtuasja arutamiseks riigikohtu üldkogule, kui kolleegium peab seda vajalikuks. Riigikohtu üldkogu koosneb kõigist 19 riigikohtunikust.

Samuti on kolleegiumi otsustada, kas riigikohus lahendab kohtuasja kirjalikus või suulises menetluses. Suuline menetlus on soositud siis, kui on tarvidus saada võimalikult lai pilt kohtulahendi võimalikest tagajärgedest ning kui asjal on oluline ühiskondlik kõlapind.

Kui riigikohus peab vajalikuks, on kohtul õigus kasutada asja lahendamisel ka abistava eksperdi abi. Tegemist peab olema valdkonna tunnustatud spetsialistiga, kelle arvamus aitab kohtul paremini mõista probleemi ja leida lahendust. Praeguse seisuga ei ole riigikohus eksperte kaasanud. 

Vaidluse ajalugu

Riigikogu võttis 29. jaanuaril pärast tunde kestnud arutelu vastu pensionireformi seaduse, millega muutuks teise sambaga liitumine või sealt välja astumine vabatahtlikuks ning tekiks ka võimalus kogu sambasse kogutud raha välja võtta.

Reformi poolt hääletas 56 ja vastu oli 45 saadikut. Valitsus sidus seaduse vastuvõtmise usaldushääletusega, et vältida opositsiooni venitamistaktikat. 

7. veebruaril jättis president kuuele põhiseaduslikule riivele viidates seaduse välja kuulutamata ja saatis selle riigikogule arutamiseks tagasi.

11. märtsil võttis riigikogu pensionireformi seaduse sisuliselt muutmata kujul uuesti vastu.

20. märtsil otsustas president jätta pensionireformi seaduse teist korda välja kuulutamata ja pöördus riigikohtusse taotlusega kuulutada see põhiseadusega vastuolus olevaks.

Toimetaja: Urmet Kook

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: