Ravimiameti juht: olen kindel, et ravimiseadust hakatakse muutma ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

1. aprillil lõpeb aastaid kestnud ja korduvalt tühistada püütud apteegireform. "Ma olen täiesti kindel, et ravimiseadust hakatakse uuesti muutma. Milline see suund saab olema, seda me täna veel ei tea," sõnas "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus ravimiameti juht Kristin Raudsepp.

Apteegireformi kriitikud räägivad, et kogu see reform on näiline, sest sõltumatuid proviisorapteeke juurde pole tulnud, tegu on ketiapteekidega, mis nüüd tegutsevad frantsiisilepingu alusel. Kas see väide peab paika?

Selge on see, et alates kolmapäevast on kõigi Eesti apteekide omanikud enam kui 50 protsendi ulatuses proviisorid ja nende üle ei ole hulgimüüjate valitsevat mõju tuvastatud. See on kõige tähtsam ja põhimõtteline muutus. Tõsi on ka see, et seadusandja ei ole keelanud uutel omanikel frantsiisilepinguid sõlmida ja väga paljud on seda võimalust ka kasutanud. Kuidas see edaspidi hakkab olema, milliseid tehinguid tehakse, milliseid kohustusi endale võetakse, seda näitab aeg.

Te olete oma töös ka varem näinud, et näiliselt on kõik korras, aga tegelikult omab hulgimüüja valitsevat mõju apteegi üle. Kui mitmel juhul tekkis ravimiametil dokumente vormistades kahtlus, et asi ikkagi ei ole päris korrektne?

Selle töö käigus on läbirääkimisi peetud, asju on selgitatud paljude ettevõtjatega ja oma korraldusi apteekide omandisuhete osas on andnud ka konkurentsiamet. Aga kuna kõik need asjad on korda tehtud, siis ei ole ravimiametil olnud vaja keelduda.

Mitu korda on ravimiametil tekkinud kahtlus, et proviisor on variomanik?

Need lepingud, mis on meile edastatud on kõik rida-realt läbi käidud ja neid on kõiki hinnanud ka konkurentsiamet.

Kas te olete mõne lepingu sõlmimise ka keelanud?

Kuna kõik asjad, mis seal esialgu olid ebaselged või viitasid segastele suhetele, on korda tehtud, siis keeldumisi ei ole ravimiametil olnud vaja teha.

Te ütlesite ennist, et aeg näitab, mis saab praegu sõlmitud frantsiisilepingutest. Millal see selgus apteegiturul võiks tulla?

Kuna kõiki muutusi hakati suuresti tegema alles veebruari lõpust, kui riigikogus lükati tagasi viimane apteegireformi muutev eelnõu, siis aega on kõigil olnud üsna vähe. Need asjad on tehtud ka ettevõtjate jaoks ilmselgelt väga kiiresti. Anname neile nüüd natukene aega tööd teha, uued omanikud saavad hakata tegutsema. Küll nad siis otsustavad, milliste sammudega nad jätkvad. Neil on antud võimalus korraldada oma apteegiteenust ise, saavutada oma tegevuses sõltumatus ja senisest erinevalt ka oma õiguste eest seista.

Kui apteegireformi saatus polnud veel selge, siis räägiti, et näiteks Apotheka kett on otsustanud jagada oma apteegid nii laiali, et üks proviisor omaks nelja apteeki. Just nii palju lubab seadus ühel proviisoril apteeke omada. Kui palju selliseid proviisoreid on?

Enamusel proviisoritest on rohkem kui üks apteek.

Kas enamik proviisoreid peab jõukohaseks nelja apteegi käigus hoidmist?

On kõiki variante, on ka maksimaalselt lubatud nelja apteeki pluss haruapateegid (Haruapteek tohib tegutseda linnas, kus on vähem kui 4000 elanikku –toim.)

Nüüd, kus reform lõpeb, ütles Eesti proviisorite koja juhatuse esimees Karin Alamaa-Aasa Eesti Päevalehele, et seadust tuleks muuta. Näiteks piisab, kui ühele proviisorile kuuluvatest neljast apteegist vaid ühes valmistatakse ravimeid kohapeal. Kas on lähiajal veel midagi, mida tuleks apteegisektoris reformida?

Ma olen täiesti kindel, et ravimiseadust hakatakse uuesti muutma. Milline see suund saab olema, seda me täna veel ei tea. Aga kui tahetakse anda proviisorile rohkem vabadust, on palju asju, mida saab veel teha. Eks nüüd seadusandja otsustab, mis teed minnakse.

Millele tugineb teie arvamus, et seadust hakatakse uuesti muutma ja mida teha saab, et proviisorid oleksid veel sõltumatud?

Näiteks jooksis kogu selle ülemineku perioodi jooksul läbi ka see, et tänased proviisoromanikud rendivad pinda hulgimüüjaga seotud ettevõtete käest. Kas see muudab neid sõltuvaks? Sellel teemal saab kindlasti veel arutada. Neid variante on veel. Ma usun, et kui uued proviisoromanikud natukene selle eluga harjuvad, siis tekib ka nende poolt uusi ideid, mida saaks teha, et apteegiteenus areneks. Selle jaoks ju tegelikult kogu see apteegireform ette võeti. Ma ootan väga, kuidas uued omanikud hakkavad pakkuma välja variante apteegiteenuse arendamiseks. See jäi täiesti kõrvale kogu selle aja, kui käis segadus apteegireformi ümber.

See võib olla on võhiklik küsimus, aga kuidas saab proviisor olla sõltumatu omanik, kui tal on frantsiisileping ja ta rendib apteegipinda hulgimüüjalt?

Jah, aga need küsimused küsime seadusandja käest. Nii on see lubatud ja nii on see ka tehtud.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: