Covid-19 epideemia ja eriolukord on muutnud ulatuslikult inimeste igapäevaelu. Suured ja ootamatud muutused tekitavad inimestes alati ärevust ja ebakindlust, kuid praeguse kriisi ajal teeb kohanemise veelgi raskemaks teadmatus tuleviku ees - praegu ei oska keegi veel öelda, millal ja kuidas kõige keerulisem aeg läbi saab ning kuidas see kõik mõjutab majandust.

"Suud puhtaks" saade küsiski ekspertidelt kuidas uue olukorraga kohaneda ja kuidas kaitsta enda ja lähedaste vaimset tervist sunnitult kodus istudes.

Kliiniline psühholoog ja neuropsühhofarmakoloogia lektor Kariina Laas ütles saates, et hirm on tegelikult inimese kaasasündinud osa ning see on tekkinud kunagi selleks, et inimesi ellujäämisel aidata. Hirm muudab tema sõnul inimesi tugevamaks.

MTÜ Peaasi kliiniline psühholoog Anna-Kaisa Oidermaa selgitas, et hirm muutub kasutuks siis, kui ta hakkab inimese elu häirima. "Kui ta ei aita meid enam võidelda, vaid hakkab segama, siis ta on ülemäärane," sõnas ta.

Oidermaa ütles, et hirm pidurdab inimeste mõtlemisvõimet ja etteplaneerimise võimet. "Ta just sunnib inimesi tegutsema. See võib hirmust halvatud saada," ütles ta.

Oidermaa lisas, et hirm on väga nakkav tunne. Ta tõi näiteks aja, mil inimesed elasid koos rohkem karjakaupa ning kui inimesed tegutsesid teiste käitumise järgi.

Sama meelt on sotsiaalkindlustusameti ohvriabi talituse juhataja Mari Tikerpuu. "Oma roll on kõigel sellel, mida ühiskond kajastab, mida inimene ise näeb väljas liikudes ja mida ta ise tarbib. Selgelt sellel on oma nakkav mõju," rääkis ta.

Saatekülalised leidsid, et inimesed, kellel on suurem hirm, peaksid püüdma valida, kui palju ja millist infot nad endale ligi lasevad.

Oidermaa tõi näiteks, et inimesed ei pea pidevalt mõtlema näiteks uuele infole, mida peaminister seoses kriisiga edastab.

"Tuleb keskenduda, et hoida enda jalad maas ja pea selge ja tegeleda sellega, mida ma ise saan kontrollida. Tundub, et me praegu saame oma vaimset tervist paremini kontrollida kui füüsilist tervist," rääkis ta.

Laas lisas, et kui inimene on ärevuses, siis ta võib seda ise pidevalt suurendada. "Ärevad inimesed tahavad kogu aeg veel ja veel informatsiooni. Neil on kogu aeg tunne, et midagi on veel puudu. /.../ Sel juhul peaks vaatama peeglisse ja küsima, kuivõrd aitab sellest, et ma tahan kogu aeg kõigega kursis olla," selgitas ta.

Oidermaa märkis, et inimene peab ka oskama aru saada, milline on n-ö päris uudis ja kui palju reaalset informatsiooni iga tund või päev talle toob. "Sealt ei tule nii palju olulist informatsiooni, mida peaks nii sageli otsima minema," lisas ta.

Tikerpuu sõnul tuleb osata valida ka seda, milliseid kanaleid tarbida.

Kommunikatsiooniekspert Raul Rebane soovitas inimestel meedias ja ka sotsiaalmeedias ringlevat informatsiooni kontrollida, et endas mitte liigset ärevust tekitada.

"Kahelda, kontrollida. Helistada informeeritud inimestele ja mitte võtta esimest infokildu tõe pähe, mis lööb hirmu, viha või muu tugeva tunde nii üles, et ei saa pidama," rääkis ta.

Rebase sõnul on ta tähele pannud, et inimesed on muutunud juba sotsiaalmeedia suhtes kriitilisemaks ja ei võta kõike seal olevat vastu.

"Kui kuulete mingit infot, vaadake neist kanalitest, mida usaldate, mis tegelikult juhtus," lisas ta.

Ekspertide sõnul on nippe, mida teha, et oma vaimset tervist kodus karantiinis olles turgutada. Oidermaa sõnul on neid sadu, aga igaühele kõik ei toimi.

"Igaühel on mingid nipid, mida nad on varem kasutanud. Võib sõbra käest küsida, mis neil varem aidanud on," ütles Oidermaa.

"Need peavad olema lihtsad nipid, mis sulle päriselt sobivad. Mõnele sobivad hingamisharjutused, tähelepanu eemale juhtimine muredelt, näiteks teleka vaatamine, kudumine, kiiresti ühe koha peal sörkimine, üldse liikumine," loetles ta.

Ka Laas soovitas inimestel meenutada, mis on olnud asjad, mis neil on varem aidanud ärevuse või hirmuga toime tulla. Samuti soovitas ta katsetada inimestel uusi asju.

Tikerpuu lisas, et tavaliselt jõuavad kriisinfotelefonile 1247 vastavad nõustajad ja vabatahtlikud helistajaga koos samade tehnikate ja meetoditeni nagu kirjeldasid Oidermaa ja Laas.

"Inimesed teavad tihti, mis on hea, aga alguses on neil ärevus liialt suur," tõdes ta. "Inimene ise teab ja tunneb oma vajadusi, lihtsalt on vaja temaga koos jõuda nende vajadusteni," lisas Tikerpuu.

Laas ja Oidermaa tõdesid, et rutiin aitab paljudel inimestel hirmu ära hoida. "Ma olen ka pigem rutiini meelt. Nii palju on praegu määramatust, teadmatust. Rutiin loob kas või illusoorset turvatunnet /.../ ja paneb kindlamini tundma," ütles Oidermaa.

Laas soovitas rutiini eriti lastega peredele.