Sel nädalal koroonaviirusesse haigestunute hulk on prognoositust väiksem ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Foto: Margus Muld / ERR

Koroonaviirusesse haigestumise prognoosid selleks nädalaks olid kõrgemad kui tegelik haigestunute hulk Eestis, ütles terviseameti kriisistaabi meditsiinijuht kolonelleitnant Ahti Varblane.

Varblane rääkis kolmapäevasel pressikonverentsil, et kui võrrelda selle nädala haigestumiste kohta tehtud prognoose, siis hetkel on nakatumiste nivoo isegi madalam. Ta märkis, et seda on tore tõdeda ja tänas kodus püsimise nimel pingutanud inimesi.

Kui senini on tehtud selliseid koroonaviiruse analüüse, mille vastus on küll täpne, kuid saab valmis nelja tunniga, siis uued kiirtestid otsivad sarnaselt eelmistele samuti viiruse DNA-d, aga kiiremini - tulemuse saab tunni ajaga.

See on Varblase sõnul eriti kasulik haiglate erakorralise meditsiini osakondades, kui pole selge, kas sinna tulnud patsiendil on koroonaviirus või mitte. Senise nelja tunni asemel saab nüüd tulemuse ühe tunniga, mis tähendab, et võimekus ja kiirus suurenevad.

Hooldekodudes, kus on leitud haigussümptomitega patsiente, alustatakse laustestimist. Analüüsid võetakse nii töötajatelt kui patsientidelt ning mitte ühe korra, vaid niisugune hooldekodu jääb teravdatud jälgimise alla ja neis tehakse teste korduvalt.

"Kaitseväelasena pean ütlema, et luure on väga oluline ja testimine on luure. Saame teada, mis meie ümber toimub, aga luuret ei saa teha uisapäisa /.../ Peame seda tegema väga sihitult, planeeritult. Iga testimine on ressurss - tervishoiutöötajad, kaitsevahendid, testid, laborite võimekus," lausus Varblane.

Tema sõnul võib laustestimine ka probleeme tekitada ja testida ei maksa sümptomiteta inimesi, sest see annab inimestele valekindlust. Haigus on dünaamiline protsess ja analüüsihetkel võib inimene olla terve, kolm tundi hiljem aga enam mitte.

"Kui leiame hooldekodust sümptomitega inimese, siis seal laustestitakse selleks, et võimalikult kiiresti saada jaole haigestumisele, et eraldada kiiresti haiged ja mittehaiged, et nakatutaks minimaalselt," selgitas kolonelleitnant.

Öösel Kuressaarde viidud kaitseväe välihaigla kohta märkis ta, et selle meeskonda panustavad lisaks kaitseväele kõik Eesti suuremad haiglad ja põhiülesanne on toetada Kuressaare haiglat, mille laiendatud osakonnaks see saab.

Välihaiglasse saadeti kaitseväelased vabatahtlikkuse alusel - nii nagu missioonile minnes peab inimene selleks ise nõus olema, siis ka Kuressaarde appi mineku puhul, kuna Varblase sõnul võtavad nad ka seda missioonina, sest tegu pole tööga tavapärastes tingimustes.

"Meeskond on väga kitsal alal nagu allveelaevas või kosmoselaevas, nad peavad kandma kaitsevahendeid ja töö saab olema selline, et nad ei tule Saaremaalt ära. 12-14 tundi tööd, 12-10 tundi magamiseks. Seetõttu ei ole kindlasti võimalik sinna saata käsu korras inimesi, kõik see on vabatahtlik," rõhutas ta.

Toimetaja: Karin Koppel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: