"Leppisime kokku, et esmaspäevaks saame pildi konkreetsetes riikides kasutusel olevatest testidest, peamiselt vaatame siin teisi Euroopa Liidu riike. Usun, et esmaspäeval tulevad konkreetsed otsused," ütles välisminister Urmas Reinsalu reedel peetud pressikonverentsil. Tema sõnul arutas valitsus teemat reedel väga põhjalikult.

"Põhimõtteliselt otsus on võetud, täna vaatasime eri riikide ptaktikat, millist kiirtestimist nad on võimaldanud," rääkis Reinsalu. Tema sõnul on küsimus testide kvaliteedis, kuna ei ole mõtet kasutada teste, mis ei anna usaldusväärset tulemust või on liiga keerulised kasutada.

Valitsus andis suunised leida sobivad firmad, kes teste pakuvad, lisas välisminister.

Sotsiaalminister Tanel Kiik täpsustas siiski ERR-ile, et pigem võiks laustestimise käivitamise suhtes mingi otsus tulla teisipäeval. "Pigem teisipäeval tuleb see päevakorda," ütles Kiik ERR-ile.

Ka peaminister Jüri Ratas ütles neljapäeva õhtul "Aktuaalses Kaameras", et toetab laustestimist, kuid selle käivitamiseks on vaja, et oleks kasutada usaldusväärne test.

"Ma toetan masstestimise põhimõtet, me homme taas arutame seda oma komisjonis, aga see eeldab, et me saame sellised masstestid, mis on usaldusväärsed, mis on kvaliteetsed ja mida on ka lihtne kasutada," rääkis Ratas.

Praegu testitakse koroonaviiruse suhtes kõigi Eesti hooldekodude töötajaid ning asukaid.

Terviseamet hakkab uurima, palju on Eestis testimata, kuid koroonaviiruse diagnoosiga inimesi

Lisaks haigete testimisele diagnoosivad arstid koroonaviirusega nakatumist ka ilma testideta, diagnoos määratakse sümptomite ehk meedikute keeles kliinilise pildi põhjal. "Aktuaalne kaamera" uuris, millal saame teada, kui palju on Eestis COVID-19 diagnoosiga, kuid testimata haigeid.

"Hetkel ma kahjuks ei oska öelda, kui palju on perearstid kliinilise pildi põhjal pannud COVID-19 diagnoosi," tõdes terviseameti peadirektor Merike Jürilo. "Küll on haigekassa ja terviseinfo süsteemi koostöös tegelikult loodud selline diagnoosi kood juba eelmisel nädalal."

Terviseameti peadirektor Merike Jürilo lisas, et lähiajal saab teavet selle kohta, kui palju on neid, kellele arst on pannud kliinilise pildi ehk sümptomite põhjal COVID-19 diagnoosi. Terviseametile teadaolevalt on ette valmistatud mitu teadusprojekti, et uurida antikehade tekkimist populatsioonis. "Kindlasti näiteks eelmisel nädalal või ka sellel nädalal oleks seda teha natuke liiga vara," arvas Jürilo. "Doktor Lutsar on näiteks öelnud, et võib-olla mõne nädala pärast võiks käivitada sellise uuringu."

Terviseameti kriisistaabi hädaolukorra juht Arkadi Popov ütles, et antikehade otsimises on iva. "Seda võib läbi viia selleks, et aru saada, kas me oleme sellest epideemiast juba väljumas, kas see läheb mööda, kui palju meil neid inimesi on, kellel on need antikehad veres olemas," arutles Popov. "Nende tulemuste alusel võib mõelda ka selle peale, kas see haigus tuleb tagasi, kui meil on immuunsus olemas."

Popovi sõnul on iseküsimus, kui kaua immuunsus püsib. Gripi puhul ei püsi see kaua, lisas ta. Popovi sõnul tuleks laustestimise otsus teha valitsusel. Välisminister Urmas Reinsalu ütles, et masstestimisel on  mitu plussi, kuid laboratoorsete testide tegemise võimekus on riigil piiratud.

Mitmes riigis võivad inimesed ise apteekidest teste osta, et end testida. Eestis apteegid teste müüa ei tohi. "Praegu, kui öelda, milline on valitsuse seisukoht, siis minu meelest on see ühemõtteline," lausus Reinsalu. "Oleme otsuse heaks kiitnud, et inimestele kättesaadavaid massteste võimaldada."

Reinsalu sõnul uurib sotsiaalministeerium, milliseid teste teised riigid apteekides elanikele müüvad. Reinsalu ütles, et selliste testide puhul on probleemiks kvaliteet ja testide hankimine.