Riik võib tööta jäävad välismaalased edaspidi koju saata ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Ruth Annus
Ruth Annus Autor/allikas: Erakogu

Kui siseministeeriumis valminud eelnõu seaduseks saab, tuleb neil kolmandast riikidest pärit välismaalastel, kes Eestis tööta jäävad, kiiremas korras kodumaale sõita.

Siseministeerium valmistas ette seaduseelnõu, mille järgi lõppeks töötuks jäänud välismaalase viisa. Ühtlasi saaks valitsus õiguse otsustada, missugustel erialadel võib ja missugustel ei või lühiajalist tööluba anda.

Siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna juhataja Ruth Annus rääkis ERR-ile, et osad plaanitud muudatustest on tarvilikud eriolukorra ajal, osad pärast seda.

"Eelnõuga luuakse riigile paremad hoovad välistööjõu kättesaadavuse kontrollimiseks, et suunata tööandjaid eelistama Eesti elanikest tööjõudu ja luua mehhanismid Eesti tööturu kaitseks," ütles Annus.

Suurem osa välismaalasi töötab Eestis lühiajalise tööloaga, mille järgi võib siin tööd teha 365 päeva. Läinud aastal said niimoodi töötamiseks pikaajalise viisa 18 656 inimest. Osa inimesi töötab lühiajaliselt ka mõne muu viisa aluse. Selle võimaluse võtaks eelnõu ära.

"Praegu võib tööjõu tööle võtta ka välismaalase, kes on siia tulnud kas viisavabalt, näiteks Ukraina kodanikud või siis turistiviisaga või ka äriviisaga. Aga meie ettepanek on, et edaspidi kontrolliks riik välistööjõu kättesaadavust hulga paremini. Ja iga kord hinnatakse, kas välismaalase Eestis töötamine on põhjendatud või mitte. Ja seda saab teha pikaajalise viisa menetluses," ütles Annus.

Annus lisas, et muudatus ei puuduta hooajatöölisi. Neile kehtivad Euroopa Liidus üsna sarnased erireeglid.

Siseministeerium valmistub muuhulgas selleks, et osad välismaalased võivad lähiajal töö kaotada. Eelnõu järgi kaotaks kehtivuse ka tööta jäänud välismaalase pikaajaline viisa ja inimesel tuleks koju sõita.

Ministeerium eeldab, et suurem osa inimesi läheb koju vabatahtlikult. Aga igaks juhuks plaanitakse muuta loetelu asjadest, mille järgi võib kahtlustada, et inimene koju minemise asemel põgeneb. Eelnõu järgi võib põgenemisohuks pidada ka seda, kui välismaalasel puuduvad piisavad elatusvahendid või raha kojunaasmiseks.

"Kui on põhjendatud alust arvata ja seda hinnangut antakse igal üksikjuhtumil eraldi, et välismaalane tõepoolest võib ära põgeneda ja jääda Schengeni alale ebaseaduslikult, siis halduskohtu loal on võimalik ta ka kinni pidada ja korraldada ta väljasaatmine."

Samas on eelnõus mõeldud ka sellele, et mõni inimene ei pruugi koju saada suletud piiride pärast. Neil inimestel võib siseminister või politseiameti peadirektor lubada veel mõneks ajaks Eestisse jääda.

Teine suurem muudatus annaks valitsusele õiguse otsustada, mis erialadel üldse lühiajalist töötamist lubatakse.

Annus selgitas et tööandjaid tuleb suunata kohalikku tööjõudu kasutama: "Juhul, kui me ühes valdkonnas vajame välistööjõudu ja teises valdkonnas pigem on Eesti tööturul vastavaid töökäsi saada, siis me näeme ette, et vabariigi valitsusel oleks võimalus peatada võõrtööjõu taotluste registreerimine valdkondade järgi kuni kaheks aastaks."

Annus kinnitas, et uisapäisa valitsus niisugust otsust ei teeks. Sellele peaks eelnema põhjalik, erinevaid ministeeriume kaasav analüüs. Millel täpselt analüüs põhinema peaks, eelnõust ei selgu.

Samas lubaks eelnõu ettevõtjatele ka pisut leevendust. Praegu tuleb lühiajaliselt töötavale välismaalasele maksta Eesti keskmist palka ja tippspetsialistile koguni kaks keskmist palka. Eelnõu annaks valitsusele õiguse palganõuet muuta.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: