Kultuur ja sport saavad kriisipaketist 25 miljonit ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1585836120000 | amCalendar}}
Foto: Anna Aurelia Minev/ERR

Kultuuri- ja spordivaldkond saavad neljapäeval riigikogu menetlusse antud lisaeelarve kriisipaketist ühtekokku 25 miljonit eurot, kui parlament selle heaks kiidab.

"On rõõmustav, et kultuuri osa lisaeelarves on nii suur. Abipaketi erinevate toetuste üldmaht kultuuriministeeriumi eelarves on 25 miljonit eurot. Mitte kolm miljonit nagu see oli valitsuses räägitud abipaketi esimeses vesrioonis," ütles kultuuriminister Tõnis Lukas neljapäeval riigi kriisimeetmete abipaketi kultuuriministeeriumi haldusala toetusi tutvustades.

"Kõige tähtsam praeguses olukorras on inimeste tervis, kõik otsused tehakse sellest lähtuvalt. Aga meie jaoks on oluline ka kultuuri käimas hoidmine. Meie eesmärk on, et kultuur tuleks eriolukorrast sama tugevalt välja, kui sellesse sisenes," lisas minister. Tema sõnul on toetusmeetmed kavandatud kestma kuni kuus pärast eriolukorra lõppemist.

Lukas rõhutas eraldi, et samaaegselt toetusmeetmetega säilivad kõik senised tavapärased riigi toetused kultuuri- ja spordivaldkonnale.

Kultuuriministeerium soovib tagada kultuuriorganisatsioonide jätkusuutlikkust, katta möödapääsmatuid kulusid ning toetada vabakutselisi loovisikuid, treenereid ja rahvakultuurikollektiivide juhte. Lisaeelarve fookus tervikuna on toetada Eesti töötajaid ja ettevõtjaid ning leevendada koroonaviirusest tingitud majanduslangust, kinnitas ministeerium oma pressimaterjalides.

Kultuuriministeeriumi esitatud ülevaate kohaselt jaguneb kultuuri- ja spordivaldkonna kriisipakett kaheks, millest neli viiendikku läheb sündmuste ja organisatsioonide tegevuse peatumisega tekkinud kulude osaliseks kompenseerimiseks, üks viiendik aga füüsiliste isikute toetuseks.

Kultuuri- ja spordivaldkonnas tegutsevate füüsiliste isikute toimetuleku toetamiseks plaanib riik eraldada 5,2 miljonit eurot.

Vabakutseliste loovisikute toetamine jätkub senisest märksa suuremas mahus juba kehtiva loovisikute ja loomeliitude seaduse alusel makstava loometoetuse kaudu. Selleks soovib ministeerium eelarvesse planeerida 4,2 miljonit eurot, millest saaks 1200 loojat täiendavalt toetust. Seni oli selleks meetmeks riigieelarves planeeritud 1,4 miljonit eurot, mis samuti kasutusse jääb. Sellest jaotusest saavad toetust ka 3. ja 4. kutsetasemega treenerid (400 000 eurot) ning laulu- ja tantsupeo protsessis osalevate kollektiivide juhendajad (600 000 eurot).

Kultuuri- ja spordivaldkonnas ära jäänud sündmuste ning organisatsioonide tegevuse katkemisega kaasnenud juba tehtud kulusid ja eesolevaid möödapääsmatuid püsikulusid kompenseeritakse kogumahus 19,8 miljonit eurot. Sellest toetatakse muuseume, teatreid, muusikavaldkonda, samuti spordivaldkonna riigiga seotud organisatsioone ja suuremaid liikumisharrastuse sündmusi ja muid loomesektori valdkondi.

Suuremad toetuse summad on jaotunud muuseumide (6 miljonit eurot), samuti teatrite (4 miljonit eurot, millest saavad toetust nii avalik-õiguslike, sihtasutuste kui ka omavalitsuste teatrid, samuti need etendusasutused, kes saavad või ei saa tegevustoetust Kultuuriministeeriumist), muusikavaldkonna (4 miljonit eurot, mille puhul peetakse silmas festivale, sihtasutusi, kollektiive jm) ning spordivaldkonna ja liikumisharrastuse sündmuste (2,6 miljonit eurot) vahel. Ka on plaanis eraldada 600 000 eurot filmitootmise taas käivitamisele kaasaaitamiseks, kirjandust ja kirjastamist 500 000 euroga jpm.

Lukas rõhutas, et tegemist on kultuuriministeeriumi nägemusega eelarve jaotusest, aga lisaeelarvet menetleb riigikogu, mis tähendab, et nendesse plaanidesse võib tulla muutusi.

Kõigi valdkondade ja nende vajaduste peale mõeldakse ning abipaketiga on püütud maksimaalselt katta loomesektori eri osi. Raha jaotamise tingimused ja täpseid meetmeid töötatakse välja, need selgivad lähiajal. Kultuuriministeerium teavitab nendest avalikkust nii kiiresti, kui see on vähegi võimalik.

Lukas kutsus lisaks kõiki, kel võimalik ostma eesti kaupa ja kultuuritooteid ning kui vähegi võimalik, mitte nõudma kontsertiorganisatsioonidelt ja teatritelt tagasi juba soetatud piletitte raha, kuna ka need asutused peavad eriolukorra üle elama. Samas kollektiivid harjutavad ja valmistuvad jätkuvalt tulevikuks märkis minister ning osa esineb ka veebi vahendnusel.

Lisaks kutsus Lukas raadiojaamu üles mängima eesti autorite ja esitajate muusikat, et autoritasudega neid toetada. Lisaks kutsus ta rahvusringhäälingut üles mängima oma kanalites 80 protsendi ulatuses Eesti autoreid.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: