Eelnõu kohaselt peatab riik juulist ajutiselt teise sambasse sotsiaalmaksu arvelt tehtavad sissemaksed, kuid erandiks on aastatel 1942–1960 sündinud inimesed, kelle puhul tehakse selle aasta novembri lõpuni teise samba sissemakseid tavapärases korras.

2020. aasta oktoobris saavad kõik sambaga liitunud otsustada, kas loobuda ka oma palgalt kaheprotsendilise makse tegemisest. Selleks tuleb esitada avaldus pensioniregistri pidajale või kontohalduritele. Sellisel juhul peatub makse tasumine tänavu detsembrist kuni järgmise aasta 31. augustini. Ajavahemikus 1942-1960 sündinud inimestel, kes sellise avalduse teevad, peatub siis ka nelja protsendi maksmine. 

Maksete jätkajaile kompenseeritakse aga hiljem neli protsenti, kinnitas Siiri Suutre rahandusministeeriumist ERR-ile.

"Sõltuvalt sellest, kas inimene esitab 2020. aasta oktoobris avalduse maksete mitte tegemiseks või mitte, läheb alates 2023. aasta 1. jaanuarist tema eest tasutud sotsiaalmaksust senise nelja protsendi asemel teise sambasse vastavalt järgmise 10 või 28 kuu jooksul kuus protsenti ning esimese samba eelarvesse laekub tavapärase 16 protsendi asemel 14 protsenti," selgitas ta.

Ka sel puhul on erandiks aastatel 1942–1960 sündinud inimesed, sest nende puhul tehakse teise samba sissemakseid 2020. ja 2021. aastal tavapärases korras edasi.

Suutre sõnul on kompenseerimismehhanismi kujundamisel eelnõus arvestatud ka võimalusega, et osa inimesi jõuab enne teise samba kõrgemate maksete rakendumist 2023. aastal teisest sambast lahkuda. Sellisel juhul saavad nad teise sambasse kogutud raha väljamaksmisel lisaks ka kompensatsiooni 2020. aasta 1. juulist kuni 2021. aasta 31. augustini tehtud maksete kahekordse summa ulatuses.

"Pensionikogujate võrdseks kohtlemiseks vähendatakse selle võrra ka kõnealuste isikute kohta arvestatud isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa keskmist suurust ehk nende esimese samba pensioniõigusi," lisas Suutre.