Riigikogu täiskogu istung algas 63 saadiku osavõtul.

Peaminister Jüri Ratas esines riigikogu ees lisaeelarvega seoses poliitilise avaldusega, kus palus riigikogult eelnõu menetlusel konstruktiivsust.

Seejärel algasid riigikogus algasid läbirääkimised lisaeelarve eelnõu dokumendi üle.

Edasi liikus eelnõu rahanduskomisjoni, kus pandi paika, et lisaeelarve parandusettepanekute esitamise tähtaeg on järgmise nädala kolmapäeval ehk 8. aprillil. Lisaeelarvet arutatakse rahanduskomisjonis veel reedel ja esmaspäeval.

Esmaspäeval on lisaeelarve eelnõu riigikogu saalis esimesel lugemisel.

Esmastel andmetel on teine lugemine plaanis läbi viia 13. aprillil ja kolmas lugemine 15. või 16. aprillil.

Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Aivar Kokk (Isamaa) ütles, et eesmärk on teha 15. aprillil, aga kui on vaja menetleda veel parandusettepanekuid, on võimalik ka, et kolmas lugemine toimub 16. aprillil.

Riigikogu aseesimees ja erakonna Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder ütles riigikogu istungile eelnenud valitsuse pressikonverentsil, et riigikogu asub vaatamata koroonaviiruse ohule aktiivsemalt tööle ning asub kiireloomuliselt menetlema mitut väga olulist eelnõud.

"Arutame seadusi, mis nõuavad igal hetkel 51 saadiku kohalolu. Järgime turvareegleid, aga peame tegutsema, parlament ei saa olla tegevusetu," ütles Seeder.

Lisaeelarve järgi kujuneb valitsussektori nominaalseks eelarve puudujäägiks tänavu koos valitsuse majanduse toetusmeetmetega -2,62 miljardit eurot. Meetmete mõju valitsussektori nominaalsele eelarvepositsioonile on 1,15 miljardit eurot. Riigieelarve tulusid vähendab lisaeelarve 1,63 miljardi võrra tänavuse eelarvega kõrvutades. Lisaeelarve meetmete mõju kehtiva riigieelarve kuludele on kokku 513 miljonit. Sellele lisandub reservide kasutusele võtmine.