Riik maksab teise sambasse neli protsenti, millele pensionikogujad lisavad oma brutopalgast kaks protsenti. Juulist peatatakse see sotsiaalmaksu arvelt tehtav riigipoolne makse kuni järgmise aasta 31. augustini. Erandina jätkuvad sissemaksed enne 1960. aastat sündinud inimestele. Kui soovitakse ise loobuda sissemaksete tegemisest, tuleb oktoobrikuus esitada avaldus, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Inimene ei pea homme midagi tegema ja tegelikult tal puudub ka võimalus midagi homme teha. Otsustamise koht tekib tal alles selle aasta oktoobris, millal tekib võimalus teha avaldus ka enda kahe protsendi maksete peatamiseks peroodil selle aasta detsember kuni järgmise aasta august. Aga tegemist on vabatahtliku otsusega ja kui inimene soovib endiselt teise sambasse koguda, siis tegelikult ta ei pea ka seda avaldust esitama," selgitas rahandusministeeriumi kindlustuspoliitika peaspetsialist Tõnu Lillelaid.

Koalitsiooni kokkuleppe järgi on maksete peatamine üks koroonakriisist tingitud majandusmeede. Sisuliselt võtab riik pensionikogujatelt teise samba maksetest 350 miljonit eurot laenu.

See raha kompenseeritakse inimestele aastel 2023-2024. Teise sambasse kantakse raha tagasi aga ainult neile, kes jätkavad ise kaheprotsendilist sissemakset. Kompensatsiooni saab 14 kuu eest, kuid oma maksest loobudes viie kuu eest. 1500-eurose keskmise palga juures on vahe märgatav.

"Tema riigipoolne sissemakse on umbes 60 eurot kuus. Kui inimene otsustab omapoolseid sissemakseid jätkata, siis riik kompenseerib minimaalselt 840 eurot. Kui inimene oktoobris otsustab, et ta omapoolseid sissemakseid ei jätka, siis riik kompenseerib minimaalselt 300 eurot," rääkis Swedbanki Investeerimisfondide juhatuse esimees Kristjan Tamla.

"See arvutus võib olla korrektne. See sõltub jällegi sellest, et juhul kui inimene loobub oma kahe protsendi sissemaksest, siis suurenevad esimese samba pensioni õigused. /.../ Kaks protsenti jääb inimesele kätte, selle võrra suureneb tema palk," rääkis Lillelaid.

Swedbanki hinnangul on mõistlik ise kogumist jätkata. Seda näitas selgelt eelmine teise samba maksete peatamine.

"Neil inimestel, kes jätkasid omapoolseid sissemakseid ja kes on teeninud Eesti keskmist palka, on täna teises sambas pensionifondides keskmiselt 1500 eurot rohkem võrreldes nendega, kes otsustasid omapoolseid sissemakseid mitte jätkata," selgitas Tamla.

Maksete peatamine lõpeb järgmise aasta septembriks, mil peaks käivituma teise samba vabatahtlikus muutev reform.