Martin Kadai usutlus: Saaremaa erilisusest, surmastatistikast, piirangutest ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Siim Lõvi/ERR

Eesti võtab koroonasurmade statistikas arvesse kõik lahkunud, kellel on koroonaviirus tuvastatud, sõltumata surma vahetust põhjusest, rääkis usutluses ERR-ile terviseameti erakorralise meditsiini osakonna juhataja Martin Kadai.

Eriolukord on Eestis kestnud kolm nädalat, ometigi tuleb Saaremaal iga päev nakatunuid paarikümne kaupa juurde. Miks saarel, kus kehtivad juba enam kui nädal muu Eestiga võrreldes kordi rangemad liikumispiirangud, nii palju haigeid juurde tuleb?

Me peame aru saama, et haiguse levikul on oma dünaamika. Need juhud, mida me täna näeme haigestumise numbri juures, on tegelikult nakkus, mis on aset leidnud juba varem. Mõnikord kaks nädalat varem, kindlasti nädal aega varem.

Sama kehtib ka igasuguste meetmete puhul, tänaste piirangute tulemust näeme kõige minimaalsemalt nädala pärast, tegelikkuses kahe nädala pärast. Seda iseloomustab ka Saaremaa haiguse levik, kus tegelikult karmimate meetmete mõju alles hakkab avalduma lähipäevadel kõikide eelduste kohaselt.

Eriolukord on üle riigi kehtinud kolm nädalat, aga ometigi haigestumine Saaremaal ei rauge. Mis seal valesti tehti?

Raske on öelda, et mis on valesti läinud. Selle haigusega on keeruline võidelda ja ta on ka salakaval, sest 80 protsendil juhtudest on haigussümptomid kas kerged või mõõdukad. Teada on ka, et mõningal juhul võib see olla ka ilma haigusnähtudeta, aga inimene on nakkuslik.

Sellise haigusega võidelda on äärmiselt keeruline. Praegu me fikseerime need haigusjuhud, mis on rasked, kus on sümptomid ilmselgelt avaldunud.

Saaremaa puhul ongi kohapealne levik toimunud juba varem võrreldes mandri-Eestiga ja on võimaldanud selle, et viirus on laialdasemalt levinud.

Kui palju on Saaremaal neid, kelle esimene test oli negatiivne, aga on hiljem haigeks jäänud?

Seda numbrit on raske öelda, sest me ei ole teste võrrelnud. Mida me teame, on see, et võrreldes elanike arvu, on Saaremaa kõige enam testitud maakond ja seal on tuvastatud ka kõige rohkem haigusjuhte. Umbes 10 protsenti Saaremaa elanikest on testitud.

Küsimus ei ole ainult testimise intensiivsuses, aga fakt on see, et Saaremaal on see haigus laialdasemalt levinud.

Samasugune haiguskolle oli ka Võrus, samas ei tule sealt kümnete kaupa positiivseid proove, kuigi seda piirkonda ja sealsete inimeste liikumist on kordi keerulisem kontrollida. Kuidas Võrus õnnestus massnakatumisest pääseda? Või on haigusekulg selline, et seal hakatakse massiliselt haigeks jääma nädala paari pärast?

Mida me julgeme täna öelda, on see, et Võrus on olnud hästi asjatundlik ja intensiivne tegutsemine, seal hulgas ka testimise osas.

Tundub ja tahaks loota, et Võru puhang ja kohapealne levik on saadud kontrolli alla. Seda näitavad väga selgelt need signaalid, et me ei näe täna Võrumaalt sellises numbris haiglaravi vajavaid patsiente ja ka kohalik haigla ütleb, et nad ei näe COVID-19 positiivseid patsiente.

See on julgustav ja Võru haigla ja perearstid on olnud üsna aktiivsed testimiste läbiviimisel.

Kas Saaremaalt joonistub välja mingi muster, kes haigestuvad eriolukorra ajal? Kus see haigus saarel levib?

Saaremaa on nii väike, et väga raske on välja tuua üldist trendi. Me oleme tuvastanud, et  Saaremaa haigla töötajate laustestimisel oli märkimisväärne number neid tervishoiutöötajaid ja haigla töötajaid, kes olid ise nakatunud.

Saaremaa hooldekodudes oleme tuvastanud nakatunud patsiente ja ka hoolekandetöötajaid.

Et seal välja tuua mingit kindlat gruppi või piirkonda - ei saa. Tundub, et see haigus on suhteliselt ühtlaselt üle Saaremaa levinud.

Kui tuli esimene uudis COVID-19 jõudmise kohta Saaremaa hooldekodudesse, siis ütles sotsiaalminister, et on põhjust kontrollida, kas külastuskeelust on kinni peetud. Mida see kontroll on näidanud?

Neid signaale on tulnud, et külastuskeelust ei peeta kinni. Mitte niivõrd külastuskeelust selles mõttes, et tuleb haiglasse, tuleb hoolekandeasutusse külalisi, vaid hoolealused ise liiguvad hoolekandeasutusest sisse ja välja. See on problemaatiline, kui me räägime erihoolekandeasutusest, kus on natukene teistsugused hoolealused. Seetõttu tuli ka otsus, et igasugune liikumine hoolekandeasutustes tuleb peatada ja hoolealused ei tohi käia sisse ega välja.

Kuidas on võimalik, et Kuressaare haiglas on nii massiline töötajate haigestumine?

Tervishoiutöötjad on riskirühm, puutudes kokku väga paljude patsientidega. See haigus võib olla väga keerulise haiguspildiga, kus on raske tuvastada, millega on täpselt tegu ja piisab sellest kontaktist, kui tervishoiutöötaja ei kahtlusta, ei pea kontakti patsiendiga nakkusohtlikuks, ei kasuta isikukaitsevahendeid ja sealt see nakatumine niisama lihtsalt ka tuleb.

Kas ma sain praegu teie vastusest õigesti aru, et Saaremaa meedikud alahindasid haiguse levikut ja ei kasutanud kaitsevahendeid nii tihti, kui oleks pidanud? Alles hiljem selgus, et enamik EMO-sse tulijaid olid koroonapositiivsed?

Kui tagasi minna sellesse aega, kui laialdasem nakkuselevik võis toimuda, siis sellel hetkel, ka tänases tavapärases ravipraktikas küll kasutatakse intensiivselt isikukaitsevahendeid, aga muul juhul ju väga nii intensiivset kaitsevahendite kasutamist ei toimu.

Eestis ka täna on nädalas 5000-6000 sarnaste haigussümptomitega pöördumist, neid viiruseid on väga palju ja nüüd sealt tuvastada COVID patsient on väga keeruline. Seal see valvsus tegelikult kaob ka ära.

Üle-eelmisel nädalal ütles Kuresaare haigla ravijuhi Edward Laane mulle, et koroonapatsientidega kokku puutunud meedikud ei jää karantiini, vaid töötavad kuni haigussümptomite ilmumiseni, sest personalipõud on nii suur. Kuidas teie seda otsust hindate?

Mõnes mõttes on see olnud paratamatus.

Me peame selle haiguse leviku ja tegevused jagama erinevatesse faasidesse. Olukorras, kus on juba faktiliselt selge, et väga suur osa personalist on juba nakatunud, siis põhimõtteliselt oleks olnud ainukene variant haigla sulgeda. Mis teisipidi ei ole võimalik. Siin tuleb hakata vastavalt olukorrale tegema mööndusi, et terved inimesed peavad jätkama oma tööd, midagi teha pole, muidu muud raviteenused jäävad raviasutusel osutamata.

Miks te neile kedagi appi ei saatnud, kui on teada, et seal on laiausalduslik haiglasisene levik?

Seal on kaitseväe välihaigla koos eraldi meeskonnaga, kes roteerub, nad toetavad Kuressaare haiglat nii COVID patsientide kui ka teiste ravimisel. Me peame ka faktiliselt vaatama, mis hetkel miski selgeks sai.

Saarlased on väga mures, et praegu testitakse eakaid ja tõsiselt haigeid, aga noored ja keskealised käivad tööl, sest ettevõted võivad edasi töötada. Kas terviseameti hinnangul peaks valitsus tegema otsuse ja sulgema kõik ettevõtted, mis ei osuta eluks vajalikke teenuseid?

Terviseameti vaatevinklist on seda väga raske hinnata, siin on kompromissi koht rahvatervise, majanduse ja ühiskonnaelu toimimise vahel. Iga selline otsus peab läbima mõjude hindamise, mida see saare elule tähendab.

Testimise korraldus ja sihtrühmade laiendamine on meil täna arutusel ja meie huvi on vaadata üle testimisekriteeriumid ja võimalusel ka laiendada seda teistele sihtrühmadele.

Milliseid sihtrühmi te tahate testima hakata?

See on alles arutelul, täna toimub perearstidega kohtumine. Meie huvi on sihtrühmade laiendamise abil saada aru, kas need numbrid, mida me täna maakondade lõikes näeme, on tegelikult need või me peaksime sihtsuunitlusega testimist tegema.

Ühtpidi see võib olla uinutav, kui me näeme, et maakonnas on kõik väga hästi, aga kui vaadata detaile, siis numbrid on seal väiksed võib-olla sellepärast, et ei testita piisava intensiivsusega.

Terviseamet soovib ka Hiiumaale kehtestada täiendavad liikumispiirangud. Kas see otsus tuleb ja millal?

See ettepanek on terviseameti poolt sotsiaalministrile tehtud ja selle põhjendus on ennekõike see, et peame arvestama Hiiumaa elanike vanuselist struktuuri, seal on palju vanemaealisi inimesi, nad on ohustatud sellest nakkusest.

Teisalt peame arvestama Hiiumaa haigla kohalikku võimekust raskete patsientidega toime tulla, see on äärmiselt piiratud, raskemad patsiendid tuleks tuua kõik mandrile, see on teatud transpordiküsimustega seotud.

Te olete öelnud, et piiranguid tuleb kehtestada vastavalt kohalikule olukorrale. Millistes piirkondades te näete vajadust lisapiirangute järgi?

Siin tuleb mõtestada enda jaoks, mida me tahame saavutada. Eestis me peame hoidma viiruse leviku kontrolli all, tõenäoliselt me ei suuda viirust välja suretada või viiruse levikut täiesti lõpetada. Siin on jälle see kaalutlemiskoht – me võime veel rangemaid piiranguid kehtestada, aga see ei ole lõplik lahendus.

Lahendus ja meie põhieesmärk on hoida viiruse levikut piisavalt kontrolli all, et see ei koorma üle ravivõimekust ja kõik, kes vajavad haigla- või intensiivravi, et me suudame neile seda ravi pakkuda.

Siin tuleb kaaluda ka praktilisi võimalusi, kuidas neid piirkondi isoleerida. Jõuame taas selleni, et kui igasugune majandustegevus lõpeb, siis mida see ühiskonnale kaasa toob.

Pikalt on räägitud, et see ja järgmine nädal on kõige raskemad. Mille järgi seda raskust defineeritakse?

See ja järgmine nädal on ekspertide hinnangul tinglikult võttes tõekoht, kus me saame aru, mis selle haigusega väga suure tõenäosusega edasi juhtub. Kas haigus jätkab tõusva leviku tendentsi, pidurdub või hakkab langema.

Siin on palju määramatust, mida ei oska mitte keegi öelda. Kui see lahendus tuleb maikuuks, siis pigem on see seotud sellega, et peab paika hüpotees, et viirus levib hooajaliselt ja siis tuleb suveks ajutiselt ka lahendus, kus haigus ise taandub. Kui see hüpotees ei pea paika, siis jätkuvalt ei ole muud lahendust kui hoida haiguse levikut kontrolli all.

Välja arvatud juhul, kui teaduses tehakse läbimurre ja leitakse ohutu ja efektiivne vaktsiin või ravim.

Mis on see näitaja, mille alusel saab öelda, kui hästi on Eesti tervishoid suutnud viirusega toime tulla?

Põhikriteerium on, kas lisanduvate haigestunute arv on piisavalt väike, et raviasutused saavad sellega hakkama. Seni on see olnud piisavalt väike, raviasutused saavad haigetega hakkama ja nad on valmis ka oluliselt suuremaks hospitaliseerimiseks.

Teine oluline näitaja on, et kardetud eksponentsiaalset kasvu ei ole toimunud, mis näitab, et karantiin, varajane tuvastamine, nõustamine, kontaktsete väljaselgitamine on komplektina olnud efektiivsed ja töötavad.

Praegu kajastuvad nakatunute arvus vaid laboratoorselt kinnitatatud juhtumid, ometigi paljude kergemate juhtude puhul panevad perearstid diagnoosi kliiniliste näitude alusel. Kui palju selliseid koroonapatsiente on, kellele testi ei ole tehtud?

Perearstidele vastav diagnoosikood on loodud, kus saab panna diagnoosi kliiniliste sümptomite ja võimaliku kokkupuute alusel kinnitatud haigusjuhuga. Sellel nädalal on terviseametil lootus saada ka neid numbreid juurde terviseinfosüsteemist.

Kuna WHO ei ole siiani suutnud defineerida koroonasurma, siis kas kõik Eestis seni COVID-19 diagnoosiga lahkunud on surnud koroonasse või mõni neist on surnud koroonaga?

See on alati surmaakti koostaja pädevus ja otsus, kuidas ta märgib surma vahetu põhjuse ja kuidas ta märgib kaasuvad põhjused.

Selge on see, et vahetu põhjus reeglina on midagi muud, paljudel nendel inimestel on kroonilised haigused ja vahetul surmapõhjusel on muu väljund.

Eestis koroonasurmade statistikas me võtame arvesse kõik inimesed, kellel on koroonaviirus tuvastatud, sõltumata surma vahetust põhjusest. Või kellel on surmajärgselt tuvastatud koroonaviirus.

Lõviosa haigestunutest on naised. Kas sellel on mingi kindel selgitus, miks tõbi just naisi tabab?

Me ei ole süvaanalüüsi teinud, aga tõenäoline on, et soolise jaotuse erinevus tuleb välja just vanemaealiste puhul ja me teame, et Eestis eakaid naisi on rohkem kui mehi.

Ma pean ikkagi üle küsima, kas saarlased jäid lootma sellele, et elavad mere taga vanajumala selja taga ja suhtusid seetõttu eriolukorra alguses karantiini reeglitesse lõdvemalt, seetõttu haigus levibki seal nii laialdaselt?

Ma ei usu, et saarlased teistega võrreldes lõdvemalt karantiinist kinni pidasid. Nii arvata oleks nende suhtes ülekohtune.

Aga iseenesest näitena on see päris huvitav, kuidas Hiinast alguse saanud haigus lõpeb Eesti saarel.

Saaremaal kaitseväe välihaigla töötab, Arkadi Popov otsib Tallinnas selle jaoks kohta. Millal tekib pealinnas selle järgi vajadus?

Tallinnas välihaigla püstitamine on kõige viimane plaan. See on kõige-kõige mustem stsenaarium, see plaan on teoreetiliselt läbi mudeldatatud, aga see on neljanda kategooria plaan. See on viimane õlekõrs, mis võetakse taskust välja siis, kui mitte midagi muud enam üle ei jää.

Mitmes plaan meil praegu käigus on?

Meil on käigus esimene plaan, mis tähendab, et kõik haiglad saavad oma raviasutuse põhilise ressursiga ise hakkama. Välja arvatud Kuressaare, kuhu on ressurssi juurde antud.

Toimetaja: Anvar Samost

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: