Professor: Saaremaa olukord pole nii hull nagu Itaalias

Foto: Margus Muld/ERR

Kuigi Saaremaal on koroonaviirusesse haigestunud inimesi palju, ei ole seal olukord sama halb nagu Itaalias Bergamos, ütles Tartu ülikooli professor Krista Fischer.

Viimasel ajal on Saaremaal pea iga päev tuvastatud mitukümmend uut koroonaviirusesse nakatunut, seda hoolimata muu Eestiga võrreldes märksa karmimatest liikumispiirangutest, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Kui tagasi minna sellesse aega, kui laialdasem nakkuselevik võis toimuda, siis sellel hetkel, ka tänases tavapärases ravipraktikas küll kasutatakse intensiivselt isikukaitsevahendeid, aga muul juhul ju väga nii intensiivset kaitsevahendite kasutamist ei toimu," rääkis terviseameti erakorralise meditsiini osakonna juhataja Martin Kadai.

Haiguse nii lai levik saarel ei olnud siis veel teada. Iga päev haigetega kokkupuutuvad meedikud on üks suuremaid riskirühmi ning Kuressaare haiglas läbiviidud laustestimisel selgus, et märkimisväärne arv haigla töötajatest on ise nakatunud.

Koroonaviirus on levinud ka Saaremaa hooldekodudesse ning terviseametini on jõudnud infot, et kinni ei ole peetud juba kuu aega tagasi kehtestatud külastuspiirangutest.

"Neid signaale on tulnud, et külastuskeelust ei peeta kinni. Mitte niivõrd külastuskeelust selles mõttes, et külalisi tuleb haiglasse, hoolekandeasutusse, vaid hoolealused ise liiguvad hoolekandeasutusest sisse ja välja," ütles Kadai.

Koroonaviiruse levikut modelleeriva Tartu ülikooli matemaatilise statistika professori Krista Ficheri sõnul on Saaremaal haigestunuid küll palju, kuid olukord pole sugugi nii hull nagu Itaalias Bergamos. Pea pooled haiglaravi vajanud on küll Saaremaalt, samas intensiivravil neid palju ei ole.

"See arv ei ole nii suur, et oleks põhjust arvata, et ta Saaremaal väga hullusti on laiali läinud," ütles Fischer.

Haigestunute arvu tõstab Saaremaal ka masstestimine haiglates ja hoolekodudes, mille käigus leitakse üles ka ilma haigussümptomiteta nakatunud.

"Mõned inimesed, kes tõenäoliselt seal liiguvad palju, kontakteeruvad paljude inimestega, on olnud need nakkuskandjad. Me peamegi mõtlema, kuidas viirus jõudis sinna hooldekodudesse, kuidas ta jõudis haigla erinevatesse osakondadesse," sõnas Fischer. Ta lisas, et eks väiksemates kohtades puutuvad mõned inimesed paljudega kokku.

Viroloogiaprofessor Irja Lutsari jälgib murega Saaremaal toimuvat ja ta paneb saarlastele südamele poodi minnes maski kanda ja piirangutest kinni pidada. "Kui inimesed väga hästi kinni peavad kõigist neist reeglitest, mis seal on kehtestatud, need on ju teada kõigile saarlastele, siis on lootust, et see lõppeb natukene varem ära," oli ta optimistlik.

Kuigi Võrus oli epideemia ajal samuti kohalik nakkuskolle, siis seal pole uute nakkusjuhtude arv enam kuigi suur. On ka üksikuid päevi, kui uusi haigestunuid ei leita.

"Võrus on olnud hästi asjatundlik ja intensiivne tegutsemine, sealhulgas ka testimise osas," ütles Kadai.

"Tundub ja tahaks loota, et Võru puhang ja kohapealne levik on saadud kontrolli alla. Seda näitavad väga selgelt signaalid, et me ei näe täna Võrumaalt sellises numbris haiglaravi vajavaid patsiente," lisas ta.

Sel nädalal loodavad teadlased valmis saata mudeli koroonaviiruse võimalikust edasisest levikust Saaremaal. Saaremaal on testitud praeguseks kümme protsenti elanikest ning tulemused näitavad, et haigus on levinud ühtlaselt üle saare.

Praegu on Eestis kinnitatud kaks haiglasisest levikut, lisaks Kuressaarele ka Lääne-Tallinna keskhaiglas.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: