Ungari analüütik: ohuolukorda ei kuulutatud välja, et muuta riiki diktatuuriks ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Ungari parlament andis peaminister Viktor Orbanile õiguse valitseda tähtajatult dekreetide abil. Ametliku põhjusena nimetatakse tõhusamat võitlust koroonaviirusega, samas näevad kriitikud, et Ungari kaldub autoritaarsusele. Ungari analüütik Andras Racs ütles "Välisilmale", et riik on endiselt parlamentaarne demokraatia ja ohuolukorda ei kuulutatud välja, et muuta riiki diktatuuriks.

Ungari parlament andis peaminister Viktor Orbanile õiguse valitseda tähtajatult dekreetide abil. Ametliku põhjusena nimetatakse tõhusamat võitlust koroonaviirusega, samas näevad kriitikud, et Ungari kaldub autoritaarsusele.

Teeme alustuseks ühe asja selgeks, kas Ungari on endiselt parlamentaarne demokraatia?

Jah, absoluutselt.

Kui inimesed muretsevad Viktor Orbani võimuhaaramise pärast, siis kuidas teie seda Budapestis tajute?

Siin on olulised detailid. Paljud Euroopa riigid on vastuseks koroonakriisile välja kuulutanud mitmesugused hädaolukorrad. Ungari kuulutas välja oma hädaolukorra, nii nagu see on paika pandud põhiseaduses. Seda hädaolukorda nimetatakse ametlikult ohuolukorraks ja see võimaldab valitsusel valitseda dekreetide alusel. Olukorra teeb eriliseks see, et vahetult pärast selle ohuolukorra väljakuulutamist, muutis valitsus selle reegleid. Praegu kehtivad dekreetidega langetatud otsused seni kuni valitsus otsustab need lõpetada. Varem oli tähtajaks 15 päeva, mis oli valitsuse võimu tasakaalustamiseks oluline. Nüüd on see tähtaeg tühistatud, nii et kõik dekreetidega langetatud otsused kehtivad kuni valitsus otsustab need lõpetada.

Orbanil on parlamendis niigi 2/3 enamus. Miks on tal vaja valitseda dekreetidega kui ta saab otsuseid parlamendist niigi kiiresti läbisuruda?

See on teine argument selle narratiivi vastu, et Ungari on muutunud diktatuuriks. Midagi sellist ei ole. Valitsus saab oma 2/3 enamusega parlamendis muuta peaaegu iga seadust, sealhulgas põhiseadust. Ohuolukorda ei kuulutatud välja selleks, et muuta riiki diktatuuriks. 2/3 häältega oleks seda saanud teoreetiliselt teha palju varem. Peamine argument on see, et otsuste tegemine muutus nüüd palju paindlikumaks ja kiiremaks.

Milliseid otsuseid valitsus nüüd langetanud on? Ma olen rahvusvahelisest meediast lugenud artikleid, kus ei mainita uue viirusega seotud otsuseid, vaid otsuseid, mis viitavad sellele, et viirus polnud peamine põhjus valitsuse kiiremaks tegutsemiseks.

Jällegi on olulised detailid. Jah, on otsuseid, mida võib erinevalt tõlgendada. Näiteks pakuti välja eelnõu, mis oleks sisuliselt kaotanud kohalike omavalitsuste õigused. Aga see eelnõu võeti tagasi, seda ei muudetud kunagi seadusest. Nii et on asju, mis võivad paljudele tunduda kahtlased, aga kui lähemalt vaadata, siis selgub, et Ungari valitsus tegutseb sarnaselt teiste valitsustega.

Kuidas on lood uute trahvidega, mis seati väärinfo leviku pidurdamiseks? Seda on nimetatud ka ohuks sõnavabadusele?

Ka enne seda uut seadust oli väärinfo levitamine Ungari kriminaalkoodeksi järgi karistatav. Nüüd on need karistused muutunud palju karmimaks. Siiani on seda uut seadust rakendatud 22 korral. Viiruse kohta väärinfo levitamise eest on käivitatud 22 menetlust. Kõik 22 juhtumit on olnud tavalised kriminaalasjad, mis pole puudutanud ühtegi ajakirjanikku või poliitikut. Kõik need kaasused puudutasid inimesi, kes levitasid libauudiseid kriminaalsel või ärilisel eesmärgil. Müüsid libamaske või väärinfomaterjale. See on seadus, mida teoreetiliselt võib kuritarvitada. Seda on oluline meeles pidada. Aga siiani ei ole midagi halba juhtunud.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: