"Praeguses enneolematus olukorras on õiguspärane, et liikmesriigid võtavad oma kodanike kaitsmiseks ja kriisist ülesaamiseks erakorralisi meetmeid," öeldakse Belgia, Hollandi, Taani, Soome, Rootsi, Prantsusmaa, Saksamaa, Kreeka, Iirimaa, Itaalia, Luksemburgi, Portugali, Hispaania, Läti, Leedu ja Eesti ühisavalduses. "Sellele vaatamata suhtume väga tõsiselt õigusriigi ja demokraatia põhimõtete ning inimõiguste võimalikesse rikkumistesse, mida erakorraliste meetmete rakendamine võib kaasa tuua," lisasid pöördumisega ühinenud riigid.

Avaldus järgnes sellele, kui Ungari peaminister Viktor Orban, kes kontrollib kahte kolmandikku riigi parlamendist, sai sellelt esmaspäeval tähtajatu õiguse juhtida kriisi tõttu riiki ainult oma dekreetidega. Uue seaduse kehtivuse ajal ei ole võimalik korraldada kohalikke valimisi ja Orbani erakonna Fideszi juhitud valitsusel on voli lõpetada teatud seaduste täitmine. Lisaks peavad Ungari ajakirjanikud olema nüüd eriti ettevaatlikud, kuna valeinfo levitamise eest võib neid oodata kuni viie aasta pikkune vanglakaristus. Selliste meetmete kehtestamine on Ungaris pretsedenditu alates ajast, kui 30 aastat tagasi lõppes kommunistide valitsemine.

Ehkki riikide pöördumises ei nimetata otsesõnu Ungarit, on see kahtlemata seotud seal kehtestatud erikorraga, märgib väljaanne Politico.

Ida-Euroopa riikides ühines pöördumisega esimesena Läti, neljapäeva pärastlõunal postitas ka Eesti välisministeerium sellekohase avalduse oma kodulehele.

Reinsalu: vanad liikmesriigid meid ei kutsunudki

Välisminister Urmas Reinsalu ütles avaldusega liitumist kommenteerides, et pöördumise algatanud niiöelda vanad liikmesriigid ei pakkunudki uuematele liikmesriikidele selles osalemist.

"See ei olnud õnnestunud stiilis tehtud avaldus, kui tegelikult ainult enne 2004. aastat Euroopa Liitu kuulunud riigid tegid seda. Ja kui see siis välja tuli, siis loomulikult Eesti võttis ka ühendust ja pidas mõistlikuks lugeda teda selles avalduses osalejaks," ütles Reinsalu ERR-ile. "Mitte, et osad riigid ei teinud, vaid Eesti ei olnud eile teadlik sellest avaldusest. Kui saime sellest teadlikuks, siis ühinesime sellega," rääkis välisminister.

"Veelgi enam - ma pean ebamõistlikuks, et niisugusi avaldusi tehakse grupi riikide poolt ja ma arvan, et igal Euroopa Liidu riigil peaks olema igati mõistlik sellega liituda," lisas Reinsalu ja ütles, et palus Eesti diplomaatidel töötada selle nimel, et ka Euroopa Liidu välisministrid ühiselt teeksid välissuhete nõukogus selleteemalise avalduse.

"Ma arvan, et kui on erakorralised ajad, siis seda enam tähelepanelikumalt tuleb õigusriigi põhimõtteid järgida, nii et see on loomulik üleskutse. Aga selles avalduses, mida need 13 riiki langetasid, see oli üldine üleskutse, seal ei olnud ühtegi riiki osundatud. Kindlasti on kõigil riikidel vaja seda teha, olgu ta Ungari, olgu ta Saksamaa, Poola, Eesti või Soome," rääkis Reinsalu. "Just nimelt kriisiolukordades me peame jäigalt õigusriiklike põhimõtete alusel tegutsema, see on eriliselt oluline," lisas ta.

"Erakorralised meetmed peavad olema piiratud rangelt sellega, mis on vajalik ja proportsionaalne, olema oma loomult ajutised ja pideva ülevaatamise all ning austama eelnimetatud põhimõtteid ja rahvusvahelisti kohustusi. Meetmed ei tohiks piirata sõna- ja ajakirjandusvabadust," rõhutavad pöördumisega ühinenud riigid.

Riigid teatasid, et toetavad Euroopa Komisjoni plaani erakorralisi meetmeid ja nende rakendamist jälgida ning samas kutsusid teemat sobival hetkel arutama ka Euroopa Liidu üldasjade nõukogus.

Üldasjade nõukogus on juba ka varem niinimetatud artikkel 7 menetluse raames arutanud olukorda Ungaris. Artikkel 7 menetlust käivitatakse riigi suhtes, keda on alust kahtlustada kohtute sõltumatuse, akadeemilise vabaduse, väljendus- ja ajakirjandusvabaduse ohustamises.

Von der Leyen kritiseeris Ungarit

Neljapäeval võttis otsesõnu Ungarit kritiseerida ka Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen, kes veel teisipäeval oli teinud ebamäärase avalduse, milles kutsus koroonakriisis riike demokraatiast ja põhivabadustest kinni pidama.

"Saan aru, et riigid peavad tekkinud tervisekriisiga tegelemiseks rakendama erakorralisi meetmeid. Aga ma olen mures, et mõned meetmed lähevad liiga kaugele. Ja ma olen eriti mures olukorra pärast Ungaris," ütles von der Leyen neljapäeval Brüsselis pressikonverentsil. "Rakendatavad meetmed peavad olema kindlalt piiritletud, proportsionaalsed sellega, millega need peavad tegelema ja need ei tohi kesta määramatu aja. Ja neid peab regulaarselt üle vaatama," rõhutas von der Leyen.

Ungari valitsus peab EL-i kriitikat erimeetmete suhtes nõiajahiks

Ungari valitsus nimetas neljapäeval nõiajahiks Euroopa Liidu kriitikat koroonaviiruse tõttu kehtestatud erakorraliste meetmete suhtes.

"Meid mitte üksnes ei kritiseerita, vaid meie suhtes peetakse poliitilist nõiajahti ja korraldatakse koordineeritud laimukampaaniat," ütles valitsuse pressiesindaja Zoltan Kovacs Twitteris videopöördumises.