Ruth Annus siseministeeriumist: kohaneda tuleb põllumeestel ja uustöötutel ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Eesti suurim lüpsilaut Türi vallas.
Eesti suurim lüpsilaut Türi vallas. Autor/allikas: Olev Kenk/ERR

Siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna juhataja Ruth Annus ütles nädala eest, et Eesti toidujulgeolek ei sõltu võõrtööjõust. Nüüd soovitab ta Eesti põllumeestel kohaneda võõraste lahkumise ja kohaliku tööjõu kasutamisega ning töötuks jäänud inimestel olla valmis töötama põllumajanduses.

Märtsi lõpus oli Eestis väljastpoolt Euroopa Liitu ametlikult ligi 20 000 lühiajalist töötajat. Mis neist saab?

Me eeldame, et kui nad kaotavad töö, siis nad lahkuvad Eestist. Välismaalaste seaduse kohaselt on neil võimalik töötada kuni 12 kuud 15 kuu jooksul ja hooajatöödel üheksa kuud 12 kuu jooksul.

Kui nad töö kaotavad, siis arusaadavalt nad praegu ära minna ei saa. Juhul kui eriolukord lõpeb 1. mail ja kui seda ei pikendata, siis need kellel maksimaalne töötamise aeg täis ei ole, saavad töötamist jätkata. Need, kellel on maksimaalne seadusega lubatud töötamise aeg täis, peavad Eestist lahkuma.

Kolm neljandikku lühiajalistest töötajatest on Ukraina kodanikud. Kuidas nad koju pääsevad?

Praegu ei saagi. Senikaua [kuni eriolukorra lõpuni] on neil võimalik Eestis viibida. Kui nende maksimaalne töötamise aeg ei ole täis, siis võivad nad ka töötada.

Ja kui see aeg on täis?

Siis ei ole neil võimalik rohkem töötada lühiajaliselt, küll aga on nende Eestis viibimine ikkagi seaduslik.

Jah, riigikogus on nüüd menetlemisel seadusemuudatus, mis võimaldaks neil töötada põllumajandussektoris kuni 31. juulini ja siis on neil aega enda lahkumise korraldamiseks üks kuu. Aga, tegemist on eelnõuga ning millisel kujul ja kas üldse see riigikogus vastu võetakse, seda ei oska ma muidugi praegu öelda.

Kuivõrd te mõistate põllumeeste muret, et hooajatööliste puudus seab ohtu põllumajanduse?

Keerulised ajad nõuavad kiiret kohanemist.

Ennekõike on välismaalaste seaduse mõte tagada kohalike, Eesti elanike tööhõive. Kui meil on 20 000 ajutist [võõr]töötajat, aga samal ajal meie enda inimesed kaotavad iga päev üha rohkem ja rohkem tööd, siis on oluline viia kokku tööandjad ja Eesti elanikest tööotsijad. Vaadates töötukassa andmeid, on praegu meil üle 44 000 töötu ja see arv kasvab iga päev.

Umbes nädala eest ütlesite, et "Eesti toidujulgeolek ei sõltu võõrtööjõust". Millest see sõltub?

Ennekõike on oluline, et Eesti elanikud kohaneksid ja tööandjad kohaneksid ja inimesed läheksid tööle põllumajandusse. Sest arusaadavalt põllumajandus, toidutootmine, toiduainetetööstus on selgelt julgeoleku küsimus.

Põllumajandus-kaubanduskoja andmetel on seni veerand põllumajanduse töötajatest tulnud välismaalt, sealhulgas on kolmandik suurfarmide lüpsjatest ja kuuendik teistest farmitöötajatest pärit EL-i välistest riikidest, peamiselt Ukrainast. Võibolla ka nemad aitavad Eesti toidujulgeolekut tagada?

Vaadates olukorda, kus meie inimesed jäävad töötuks ja töötute arv kasvab iga päev, siis on mõistlik kiiresti kohaneda ja Eesti elanikel asuda tööle ka põllumajandusse.

Võibolla ei ole põllumajandus seni olnud kõige enam eelistatud valdkond, kus töötada, kuid me ei saa võrrelda paari kuu tagust olukorda praeguse olukorraga.

Paari kuu tagune olukord oli selline, et veebruari lõpus oli Eestis üle 36 000 registreeritud töötu, kelle hulgas oli üle 1500 inimese, kes töötasid varem põllumajanduses või loomakasvatuses. Kas te teate, kui paljud neist ütlesid töötukassale, et sooviksid põllumajanduses edasi töötada?

97.

Õige. On see lootust andev arv?

Pigem tuleb vaadata praegust olukorda, kus Eesti elanikud kaotavad töö ja ma usun, et põllumajandussektor muutub oluliselt atraktiivsemaks ka Eesti elanikele.

Aga nagu juba ütlesin, on riigikogu menetluses eelnõu, et tagada sujuvam üleminek põllumajandussektoris, et Eestis ajutiselt viibivad välismaalased saaksid töötada siin kuni 31. juulini. Aga see on praegu eelnõu.

Me ei saa eeldada, et põllumajandus kohe ümber kohaneb, aga samas peaks olema see üleminekuaeg piisav, et võtta tööle Eesti elanikke.

Kas isikliku küsimuse võib esitada?

(Noogutab)

Kui majanduskriisi kärped peaksid ulatuma ka avaliku sektorini ja oletame, et siseministeeriumis koondatakse kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna juhataja ametikoht, kas teie oleksite valmis minema tööle põllumajandusse?

Eks elu teeb alati omad korrektiivid. Seega, ma ei oska sellele küsimusele praegu vastata.

Viljandimaa põllumees Lembit Paal nimetas hiljuti uskumatult primitiivseks arvamuseks, et kaasaegses põllumajanduses võib hakkama saada iga kassapidaja, iga treial või kes iganes, kes nüüd jääb töökoha kaotuse tõttu vabaks. Tegelikult Lembit Paal ju ei liialdanud?

Me eeldame, et tööandjad on siiski huvitatud, et Eesti inimesed saaksid tööd. Üleminekuperiood on põllumajanduses ette nähtud, selle aja jooksul ongi mõistlik leida endale töötajad ja nad välja õpetada.

Delfi tsiteeris 19. märtsil teie sõnu, et eriolukorras on riigi tegevusel kaks fookust: esiteks pidurdada viiruse levikut ja teiseks tagada majanduse toimimine. "Nende kahe eesmärgi vahel tuleb leida mõistlik tasakaal," ütlesite. Kuidas see tasakaal leida, mõeldes võõrtööliste senisele panusele?

Me eeldame, et sellisel kujul võõrtööjõudu Eesti majandus ei vaja. Välismaalaste seaduse mõte on kaitsta just Eesti elanikest tööjõuturgu. See tähendabki, et kui me enda inimesed jäävad töötuks, siis me eeldame, et nad suunduvad tööle ka nendesse sektoritesse, mis ei ole seni olnud kõige atraktiivsemad.

Nii et president Kersti Kaljulaid eksis möödunud nädalal, kui ütles, et põllumajanduses on palju oskustööd ja juba aastaid pole võimalik täiesti ilma välistööjõuta hakkama saada?

Ei ole võimalik võrrelda olukorda paar kuud tagasi ja praegu. Ehk siis – Eesti tööjõuturul on väga paljud inimesed jäänud tööta. Võimalik, et [põllumeestele] on vaja üleminekuperioodi, mida riigikogu arutab. Aga põllumeestel tuleb ka kiiremini kohaneda.

Ja te usute, et tuhanded inimesed, kes on nüüd Eestis tööta jäänud, lähevadki põllumajandusse?

Eestis on, jah, praegu üle 44 000 töötuna arvel oleva inimese. Võimalik, et kõik neist ei ole valmis minema tööle põllumajandusse, aga kindlasti tööandjad leiavad nende hulgast need, kes on selleks valmis.

Mida te kodanikuna arvate, kas võõrtööjõud praeguses kriisiolukorras vajaks tavapärasest teistsugusemat kohtlemist?

Praegu ei ole neil võimalik Eestist lahkuda. Aga endiselt, vaadates, et olukord on täiesti muutunud ja meie eriolukorrale järgneb väga raske olukord majanduses, seetõttu soovitame neil esimesel võimalusel, kui see võimalus tekib ja piiriülene liikumine taastub, pöörduda tagasi oma koduriiki. Selleks soovitame neil pöörduda oma saatkondade poole, kes aitavad vajadusel korraldada riigist lahkumise.

Kas näiteks Ukraina või Moldova saatkond on avaldanud valmisolekut panna käima erilennukid või humanitaarbussid, et oma kodanikke siit ära viia?

Inimestele leitakse sobiv lahendus siis, kui piiriülene liikumine on jälle võimalik.

Eriolukorda arvestades... Kas hooajatöölistel võiks töötamist pikendada ka väljaspool põllumajandust?

Ilmselgelt on kriisi tõttu olukord majanduses muutunud ja eelkõige on oluline viia kokku Eesti elanikest tööotsijad ja tööjõudu vajavad tööandjad.

Te tõesti usute, et Eesti inimesed lähevad tuhandete kaupa põllumajandusse tööle?

Jaa.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: