"Antud hetkel räägime selgelt laenust. See on see, mida nad on küsinud," ütles Helme neljapäeval valitsuse pressikonverentsil.

"Ühel hetkel, kui on mõlemal osapoolel selleks soov, võib selle laenu ümber vormistada osaluseks," lisas ta.

See on Helme sõnul aga järgmise etapi otsus. "Kui on soov, siis võime rääkima hakata edasi selle laenu pööramisest osaluseks. Tallinki puhul vajab see ka üldkoosoleku otsust, mis on börsiettevõtte puhul omaette protseduur."

"Sellisel juhul peame ka üle vaatama, kas meil mitte ei ole vaja mingisuguseid seaduseid riigikogus teha ümber," märkis rahandusminister.

Ettevõtted, mis soovivad riigilt laenu saada, peavad seda taotlema läbi Kredexi. Taotlusi, mis ületavad 20 miljonit eurot, ei menetle Kreedx tavapärases korras, vaid saadab valitsusele otsustamiseks.

Helme sõnul on kõik laenu tingimused veel läbirääkimiste järgus, teiste seas ka laenutähteaeg, garantiid ja tagatised.

Helme sõnul ei või Eesti riik praeguste seaduste kohaselt otse eraõiguslikele äriühingutele laenu anda, kui need pole tema enda äriühingud.

Helme sõnul on Tallink ainsa ettevõttena teinud seni konkreetse taotluse toetuseks ja seda 150 miljonile eurole.

Välisminister Urmas Reinsalu sõnul käib esialgu jutt likviidsuslaenu andmisest kolmeks aastaks.

Tallinki juht Paavo Nõgene ütles kolmapäeval ERR-ile, et laenu detaile välja töötamas nii rahandus- kui majandusministeerium.

Nõgene lisas, et veel pole täpsemalt võimalik kommenteerida laenulepingu sisu ega lepingu välja töötamise konkreetset ajakava.

Tallink teatas aprilli alguses, et vajab koroonaviiruse puhangust tingitud kriisis likviidsuslaenu kolmeks aastaks. Ettevõte pakkus toona lahendustena otselaenu, ajutist aktsiakapitali suurendamist ja võlakirju.

Tallinkile tegid 200-miljonise rahastuspakkumise ka LHV pensionifondid

LHV Varahalduse juhatuse esimees Vahur Vallistu sõnul tegid panga ligi 180 000 pensionikogujat ühendavad pensionifondid koostöös ühe erakapitalifondiga Tallinkile 200 miljoni eurose finatseerimispakkumise, vahendas BNS.

Vallistu sõnul võib see olla Tallinkile alternatiiv  maksumaksja raha kasutamisele. "Meie arvates on see etem kui riigi poolt võtta luba küsimata 300 eurot iga töötava inimese taskust edasilaenamiseks," ütles Vallistu BNS-ile.

"Eriti praegu on pensionifondid pankade kõrval sisuliselt ainsaks rahastuse pakkujaks Eestis. Headele ettevõtetele on võimalik pensionifondide kaudu pakkuda näiteks pikema graafiku ja põhiosamakseteta võlakirju, mis võimaldaksid investeerida, kriisist tugevamalt väljuda, inimestele tööd pakkuda," lisas ta.

Rahvusvahelised investorid saaksid Vallistu hinnangul lahendusi pakkuda vaid üksikutele Eesti suurettevõtetele. "Samas eelistab ka väliskapital kohaliku investori olemasolu ning stabiilset ja toimivat finantskeskkonda. Mida enam riik omapoolsete meetmetega ettevõtlusmaastikku moonutab, seda vähem atraktiivne on Eesti turg välisinvesteeringutele," sõnas ta ning lisas, et tema vaates on riigi roll soodustada ettevõtlust, mitte selles aktiivselt kaasa lüüa.

Riiklikud meetmed peaksid Vallistu hinnangul olema suunatud ettevõtetele, kellele erasektor ei suuda turutingimustel lahendusi pakkuda. Ta nentis, et eelkõige on ohus väiksemad ettevõtted, kellel on keeruline täiendavaid vahendeid kaasata. "Igal juhul peaks aga vältima maksumaksja rahaga turutingimustest oluliselt soodsamalt suurte pikaajaliselt jätkusuutlike ettevõtete rahastamist."