Helme ei näe endiselt vajadust avaliku sektori kulude kärpeks ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Ken Mürk/ERR

Kui valitsuskoalitsiooni kuuluva Isamaa poliitikud räägivad uue lisaeelarve tegemisest ja avaliku sektori kulude kärpimisest, siis rahandusminister Martin Helme (EKRE) koheste säästumeetmete järele vajadust ei näe. Helme plaanib kulukärpeid arutada alles septembris ehk järgmise aasta eelarve kokkupanekul.

Isamaa aseesimehest välisminister Urmas Reinsalu sõnul nõuavad avaliku sektori kärped keerukaid poliitilisi kokkuleppeid ja kuivõrd kolmapäeval vastu võetud lisaeelarvega oli kiire, siis neid kohe ei arutatud. Nüüd aga hakatakse neid arutama, lubas ta.

"Ma usun, et me hakkame sellega peale lähemas tulevikus, vastav töörühm teeb oma ettepanekud ja siis hakkame jõudma otsusteni. See ei saa olema lihtne, aga see on vajalik, sest võimalik ei ole paraku keeta paksemat suppi ühes katlaosas," ütles Reinsalu.

Rahandusminister Martin Helme kinnitas, et tema siiras soov on teist lisaeelarvet mitte teha ja kärbeteks sel aastal ta praegu ettevalmistusi ei tee, sest kulud peaks kaetud saama laenuraha ja reservide arvelt.

"Seda saab vaadata nii- ja naapidi, et muhk on tagurpidi lohk, nagu Reinsalu ise armastab ütelda, et väga suur osa Eesti maksulaekumisest on avaliku sektori tegevus. Kui me hakkame seal kärpima, siis me suurendame majanduskriisi täiesti üheselt, siin ei ole mingit vaidlust," leidis Helme.

Helme plaan on avaliku sektori kulukärpeid arutada septembris järgmise aasta eelarvet koostades. Kulusid vaadatakse üle ka riigi revisjoni käigus.

Reformierakondlasest endine rahandusminister ja praegune riigikogu liige Jürgen Ligi ütles, et tegelikult on riigieelarve probleem pikaajalisem – neli aastat on üle jõu elatud ja nüüdse lisaeelarvega tehti asi hullemaks, sest selles on mitmesaja miljoni euro eest tulevikku koormavaid kulusid.

"Ei saa rääkida lihtsalt mingist tegevuskulude kärpimisest, see on ainult kopikad. Tuleb hakata lõpuks mõtlema, mida viimased aastad pole tehtud, iga kulutuse otstarbekuse üle. Kaasa arvatud investeeringud," märkis Ligi.

Tartu ülikooli majandusprofessor ja riigi eelarvenõukogu esimees Raul Eamets tõdes, et see, kust ja kui palju kärpida, on poliitikute otsus. Kui aga lisaeelarve peaks tulema, siis kärbetest ei pääse, hindas ta.

"Täna me näeme maksulaekumiste vähenemist. Tegelikult juba täna saab avalik sektor vähem raha, kui oli algselt planeeritud, mis tähendab seda, et järgmises lisaeelarves tõenäoliselt tuleb üle vaadata ka avaliku sektori kulutused," lausus Eamets.

Eametsa sõnul on järgmine suurem otsustuskoht tõenäoliselt septembris – siis valmiva uue majandusprognoosi alusel peaks olema selge, mis on sel aastal majanduses toimunud ja parem ülevaade, mis juhtub edaspidi.

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: