Perearst: näen oma praktikas harjumatult palju kummalist kopsupõletikku ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1587106080000 | amCalendar}}
Perearst Karmen Joller näeb viimasel ajal oma praktikas palju kummalist kopsupõletikku.
Perearst Karmen Joller näeb viimasel ajal oma praktikas palju kummalist kopsupõletikku. Autor/allikas: Kairit Leibold/ERR

Perearst Karmen Jolleri vastuvõttudele on viimasel ajal jõudnud tavatult palju patsiente, kel esineb koroonaviirusele iseloomulikke sümptomeid, kuigi nende viirusetest on osutunud negatiivseks.

"Oma praktikas näen praegu harjumatult palju kummalisi kopsupõletikke muidu tervetel, enamasti noortel või keskealistel inimestel, mitmel juhul on haigestunud mitu sama pere liiget. Sümptomid on kopsupõletiku kohta äärmiselt tagasihoidlikud - sageli kurdetakse kuiva köha, mis esineb aeg-ajalt; väsimust; kerget õhupuudust või raskustunnet rinnus, mis ei ole pidev; mõnel on ka püsivalt väike palavik. Kõik paranevad ilma tüsistusteta, aga paranemine võtab aega," tõdeb perearst Karmen Joller oma sotsiaalmeediapostituses.

"Ma ei saa otseselt väita, et see on COVID-19, sest kõikidel on test olnud negatiivne ja ebatüüpilist kopsupõletikku esineb inimestel ikka aeg-ajalt. Samas ei saa välistada, et nende haigestumiste taga on just uus koroonaviirus," kirjutab perearst.

Jolleri sõnul on negatiivse koroonviiruse testil mitu seletust, vaatamata sellele, et viirus inimese organismis ikkagi pesitseda võib. Testi tulemus sõltub sellest, kas ja kui palju on viirust proovi võtmise kohas just võtmise hetkel, kuidas proovi võtmine õnnestub (sõltumata proovivõtja professionaalsusest), proovi säilitamisest ja transpordist (isegi kui järgitakse kõiki nõudeid), aga ka testimismetoodikast endast. Samuti võib nakatumine toimuda pärast proovi võtmist.

Joller annab ka soovituse, millal oleks aeg sümptomite avaldumisel kindlasti kiirabi kutsuda.

"Õhupuudus on sümptom, mille puhul tuleb olla tähelepanelik - kui kaks minutit kõndimist on raske või kui sa ei suuda ühe hingetõmbega lugeda numbreid ühest kümneni, kutsu kiirabi!"

Kuigi kergete sümptomitega viiruse läbipõdemist võib võtta kui "vaktsineerimist", ei soovita perearst siiski teadlikult omale nakkust külge korjaga, sest esiteks pole veel teada, kas haiguse läbi põdenud patsientidel üldse tekib selle vastu immuunsus ja teiseks ei pruugi see igal nooremal inimesel tingimata ka kergelt kulgeda.

Koroonaviirusele viitavate haigussümptomite ilmnemisel, isegi kui test annab negatiivse vastuse, tuleks end kindlasti kohelda kui nakatunut ja hoiduda lähikontaktidest, paneb Joller südamele.

Põhja-Eesti regionaalhaigla laboratooriumi juhataja dr Marge Küti sõnul võib sellisel kopsupõletikul olla kaks põhjust. Esiteks liigub lisaks koroonaviirusel praegu teisi viiruseid, mis põhjustavad ka ägedaid hingamisteede põletikke ja millel on koroonaviirusele sarnane kliiniline pilt. "Sellisel juhul tuleks seda patsienti kindlasti uurida gripi-, adeno- ja muud ringi liikuvate viiruste suhtes," soovitas dr Kütt.

Teine võimalik põhjus on see, et molekulaardiagnostika sarnaselt kõigi teiste laboriuuringutega ei ole 100% tundlik ja spetsiifiline. "Võib juhtuda, et on võetud patsiendi  proovimaterjal ja sellesse ei ole õnnestunud võtta piisavalt sellist materjali, mis tõestaks, et tegelikult on tegu COVIDi uuringuga ehk tegemist on valenegatiivse testiga," ütles arst.

Dr Kütt uuris ka PERHi pulmonoloogide käest, kas nad on märganud kummalist kopsupõletikku just noorematel ja keskealistel, kuid neil infot selle kohta pole.

Viroloog: testitulemused on väga kõikuvad

Saksa viroloog kinnitab, et negatiivne testivastus ei tähenda automaatselt viiruse puudumist organismist. Testitulemused on väga varieeruvad ja palju sõltub juhustest.

Praegu kasutatavate PCR-l põhinevate koroonatestidega otsitakse organismist viiruse pärilikkusainet.

"Oleme katsetes näinud, et haiguse lõpus võib olla testi tulemus mõnikord negatiivne ja mõnikord positiivne, juhusel on siinkohal oma roll. Inimesi ka kaks korda testides võib saada mõlemal korral negatiivse tulemuse ja kuulutada nad terveks. Koju jõudes võidakse teha uus test ja see näitab juba nakatumist," selgitas Berliini meditsiiniülikooli viroloog Christian Drosten ERR-i teadusportaalile Novaator.

Samuti olenes töörühma katsetes testi tulemus suuresti sellest, kust proov võeti. Hingamisteede ülaosast võetud proovides langes viirusosakeste hulk alla testi tundlikkusläve reeglina mitmeid päevi varem kui hingamisteede alaosas.

"Hingamisteede alaosast pärit rögas oli samal ajal viirus olemas," lisas professor.

Viroloog Christian Drosten uuris oma katsetes viiruseosakeste hulka ninast võetud proovides (kollane joon), hingamisteede alaosast pärit rögas (oranž joon) ja väljaheites (must joon). Testi tundlikkusläve tähistab must horisontaalne katkendjoon. Tulemustest nähtus, et ninast võetud proovides muutus viirus avastamatuks mitu päeva varem, kui hingamisteede alaosast pärit proovides.

Viiruskoormus eri proovides. Autor/allikas: Drosten et al/Nature

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: