Kaljulaid kuulutas välja lisaeelarve ja sellega seotud nn kobarseaduse ({{contentCtrl.commentsTotal}})

President Kersti Kaljulaid
President Kersti Kaljulaid Autor/allikas: Siim Lõvi/ERR

President Kersti Kaljulaid kuulutas reedel välja kolmapäeval riigikogus vastu võetud riigi 2020. aasta lisaeelarve seaduse ja lisaeelarve seadusega seonduvate seaduste muutmise seaduse ehk koroonaviiruse levikuga seotud meetmed.

"Eesti elab teist kuud eriolukorras ning sellel on olulised sotsiaalsed ja majanduslikud tagajärjed. Meie majandus kannatab raskesti ennustataval määral. Kasvab tööpuudus ning kriisi kestust ja selle pikaajalist mõju eksportivatele ettevõtetele on keeruline hinnata," ütles Kaljulaid.

Kaljulaidi sõnul on Eesti majandus saavutanud oma senised mahud ainult tänu ekspordivõimele, osalemisele Euroopa ühisturul ja globaalsetes tarneahelates.

"Seega ei saa üksnes riigi kulutuste kasvatamine olla alternatiivne võimalus hoida Eesti majanduse maht kriisieelsel tasemel. Pigem on praeguseks vastu võetud seaduste paketi näol tegemist meetmetega, mis aitavad kriisi üle elada, lootes peatsele taastumisele maailmamajanduses. Meetmetega, mis tagavad Eesti ettevõtetele parema stardikiirenduse kriisi lõppedes," märkis president.

"See abi peab vajajateni jõudma kiiresti. Sestap kuulutasin äsja välja riigikogus kolmapäeval heaks kiidetud lisaeelarve ja sellega seotud seaduste muudatused. Valitsuse poolt välja pakutud sammud, mille Riigikogu on neis eelnõudes heaks kiitnud, on enamasti proportsionaalsed ja suunatud kriisi ohjamisele. Need on kooskõlas põhiseadusega," ütles ta.

Kaljulaid: aktsiisilangetus ja teise samba maksete peatamine jäävad arusaamatuks

Siiski pidas Kaljulaid vajalikuks juhtida tähelepanu kahele asjaolule. "Esiteks, kõikide energiakandjate aktsiisi laiaulatuslik langetamine on meede, mille seotus kriisi vahetu haldamisega või kriisi mõjude leevendamisega jääb arusaamatuks. Kahtlemata on palju ettevõtteid, kellel odavam kütus aitab kriisis paremini toime tulla, kuid sihitud toetustega sama eesmärgi saavutamine ei sunniks Eestit tegema kompromisse pikaajalise eesmärgiga, milleks on olnud energiasäästliku majandusmudeli poole liikumine. Üldiste suuremahuliste aktsiisilangetustega väheneb motivatsioon näiteks investeerida eluasemete soojustamisse, minna üle säästlikematele sõiduvahenditele jpm. Madalam energiaaktsiis ei aita kaasa rohepöördele, samas kui suur osa riike püüab kriisist väljumise meetmetega toetada üksiti ka kliimapööret," lausus Kaljulaid.

Teisena märkis Kaljulaid, et valitud tee pensioni teise samba maksete peatamiseks ja selle hilisemaks kompenseerimiseks koos vahepealse tootluse hüvitamisega võib riigieelarvele kaasa tuua prognoosimatu mõju.

"See, et pensionikogujatele võimalik saamata jäänud tulu hiljem kompenseeritakse, on iseenesest positiivne. Samas jääb arusaamatuks, miks on riik valmis sisuliselt laenama raha pensionikogujatelt teadmata intressimääraga olukorras, kus riigil on täna tänu aastakümneid aetud vastutustundlikule eelarvepoliitikale ja kuulumisele euroalasse võimalik eelarvesse raha kaasata muudest allikatest väga soodsate ja fikseeritud intressimääradega. Riik võtab selle sammuga asjatu eelarvelise riski," kommenteeris Kaljulaid.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: