Sotsiaalministeerium on teinud ettepaneku leida kärpekohad 50 protsendi ulatuses, kuna prognoosib hasartmängumaksu laekumise vähenemist sellises ulatuses, teatas 272 puuetega inimeste organisatsiooni koondav Eesti Puuetega Inimeste Koda.

"Ajal, mil riik arutab ärisektori toetamist sadade miljonitega, on vastuvõetamatu, et kärpimise kirves lajatatakse esmajärjekorras puuetega inimeste, laste ja eakate suunas," ütles koja juhatuse esimees Monika Haukanõmm.

Ta selgitas, et kui hasartmängumaksu laekumine väheneb 50 protsenti ja teisi katteallikaid ei leita, tähendab see koja võrgustikule pea 600 000-eurost kärbet. "Väiksematele puuetega inimeste ja kroonilistele haigete esindusorganisatsioonidele toob see kaasa väljasuremise."

Haukanõmm rõhutas, et puuetega inimeste organisatsioonide rahastus on olnud aastaid ebapiisav ning jäänud inflatsioonile valusalt jalgu. Aastatel 2014-2019 püsis kojaga liitunud organisatsioonide kogutoetus hasartmängumaksust 950 000 euro mahus.

2020. aastal pidi hasartmängumaksust tegevustoetust saama 272 puuetega inimeste organisatsiooni, mis teeb keskmiseks organisatsiooni aastatoetuseks 4007 eurot.

Koda juhib tähelepanu ka sellele, et võitluses koroonaviirusega on puuetega inimeste esindusorganisatsioonid saanud topeltkoormuse vabatahtlike töö korraldamisel, palju on suurenenud nõustamised ja infovahetus.

"On mõistetamatu, et riik peab otstarbekaks otsida kokkuhoiuvõimalusi niigi ebapiisavalt rahastuselt. Säilitamaks kõige haavatavama sihtgrupi esindatus ühiskonnas, peaks riik aktiivselt otsima alternatiivseid võimalusi rahastamise tagamiseks, mitte lihtsalt teavitama eelarve drastilisest kärpest," lisas Haukanõmm.

Ministeerium: tehtud järeldused on ennatlikud

Sotsiaalministeeriumi asekantsler Rait Kuuse selgitas ERR-ile, et mingit kärpeotsust pole tehtud ega puuetega inimeste esindusorganisatsioonidele ka teatatud.

Ministeerium saatis 9. aprillil välja Kuuse allkirjaga pöördumised, milles teatas oma partnerorganisatsioonidele, et kõige mustema stsenaariumi kohaselt võivad hasartmängumaksu laekumised väheneda kuni 50 protsenti, mistap võiksid allorganisatsioonid ennetavalt vaadata üle oma kuluread, kas mingeid tegevusi annaks edasi lükata või ära jätta, juhul kui laekumine vähenema peaks.

"Oleks me saatnud kellelegi otsuse, et 50 protsenti vähendame, aga see pole tõsi. Võimalik, et elame nii kriisi üle, et pole palju vaja ümberkorraldusi tehagi. Kas ja kui palju me kellelgi oma 13 strateegilisest partnerist peaksime hakkama toetusi vähendama või ärajäänud projektide toetusi pikemasse perioodi edasi lükkama, peaks selguma alles mai keskpaiku," ütles Kuuse.

Ülevaadet oodatakse 24. aprilliks, otsused tehakse 18. maiks.

Puuetega inimeste esindajatest sai sellise kirja puuetega inimeste fond. Ent sotsiaalministeeriumilt nad kirjale täpsustusi ei palunud, vaid saatsid kirja nädal hiljem oma allorganisatsioonidele edasi. Sealt käivituski nii-öelda telefonimäng, mille tulemusel on info moondunud ja võimalikust stsenaariumist fakt saanud.

"Võib-olla meil ei tulegi sel aastal väljamakseprobleeme. Püüame prognooside pinnalt teha võimalikult mõistlikke rahalisi otsuseid. Kui maikuus avastame, et pole võimalik sellises mahus väljamakset teha, on alati võimalus minna valitsuselt küsima lisaraha," pakkus Kuuse ühe võimaliku stsenaariumina välja.

Kiik: kärpeotsust ei ole ega tule!

Ka sotsiaalminister Tanel Kiik kinnitab oma sotsiaalmeediapostituses, et sellist otsust - tegevustoetusi poole võrra vähendada - ei ole. Ent ta lubab ka, et ei tule.

"Puuetega inimesed ja nende esindusorganisatsioonid on viimane valdkond, kus sotsiaalministeerium ja riik tervikuna ühtegi kärbet teha sooviks. Mul on väga kahju, et täna on jõudnud meediasse vastupidised väited, justkui oleks otsustatud nende organisatsioonide toetuste vähendamine 50 protsendii ulatuses. Kinnitan, et see ei vasta tõele. Sellist otsust ei ole ega tule!" kirjutab minister.

Kiik möönab samas, et tulenevalt eriolukorrast ja majanduslangusest väheneb oluliselt ka hasartmängumaksu laekumine, millest rahastatakse sotsiaalministeeriumi, kultuuriministeeriumi, rahandusministeeriumi ning haridus- ja teadusministeeriumi vahendusel paljusid kodanikuorganisatsioone ja projekte üle Eesti.

"Sotsiaalministeerium ei ole siiski hetkeseisuga ühegi organisatsiooni toetust sellest tulenevalt vähendanud. Oleme kinnitanud, et teise kvartali maksed toimuvad vastavalt kokkulepitud maksegraafikule. Täiendavalt on alanud läbirääkimised, kuidas korraldada käesoleva aasta teiseks pooleks planeeritud maksed ja tegevused ning olen kindel, et leiame siin lähiajal koostöös kodanikuühenduste ja valitsusega mõistliku lahenduse," lubab Kiik.