Võõrtöölised said õiguse jätkata lühiajalist töötamist põllumajanduses ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Esmaspäevast jõustus välismaalaste seaduse muudatus, millega antakse 17. märtsi seisuga Eestis viibinud võõrtöölistele võimalus pikendada lühiajalise töötamise luba põllumajanduses töötamiseks 31. juulini.

Riigikogus vastu võetud otsuse kohaselt saavad käesoleva aasta 17. märtsi seisuga Eestis seaduslikult viibivad võõrtöölised, kelle lühiajalise töötamise aeg on hiljuti läbi saanud või läbi saamas, põllumajanduses töötamist jätkata.

Pärast 31. juulit on võõrtöölisel aega kuni käesoleva aasta 31. augustini, et korraldada oma Eestist lahkumine.

Neil lühiajalise töötamise reeglite järgi töötavatel välismaalastel, kelle töötamise aeg on juba täis saanud või peagi lõppemas ja kes ei tööta põllumajanduses, Eestis kauem töötamise võimalust ei ole. Sellistel juhtudel tuleb välismaalastel esimesel võimalusel Eestist lahkuda. Kui see ei ole praeguses suletud piiride olukorras võimalik, võivad nad Eestis viibida ning lahkuda hiljemalt kümme päeva pärast eriolukorra lõppemist. Koju saamiseks on inimestel mõistlik pöörduda oma saatkonna poole, et uurida võimalusi Eestist lahkumiseks.

Eriolukorrast tulenevatest riiki sisenemise piirangutest vaatab PPA praegu läbi vaid neid taotlusi, mille tööandjad on esitanud hetkel Eestis viibivate välismaalaste kohta. Välismaal viibivate ja siia tööle tulla soovivate välismaalaste lühiajalise töötamise taotlusi PPA praegu ei menetle, sest tulenevalt eriolukorrast neid riiki ei lubata isegi juhul, kui neil on viisa või viisavaba viibimise õigus olemas.

"Selleks, et tagada põllumajanduse sujuv toimimine, mis on arusaadavalt Eesti ühiskonna jaoks oluline valdkond, sai antud otsus vastu võetud. Seadusemuudatus võimaldab võõrtöölistel Eestis töötamist jätkata kuni käesoleva aasta 31. juulini, juhul kui põllumajandusega tegelev tööandja soovib neid tööle võtta ning nende lühiajalise töötamise politsei- ja piirivalveametis registreerib," rääkis siseminister Mart Helme.

"See annab mõistliku üleminekuperioodi ümberlülitumiseks välistööjõult Eesti elanikest tööjõule. Ajal, mil meie enda inimesed kaotavad üha rohkem ja rohkem tööd, on vaja toetada Eesti elanikke. Meie kümnete tuhandete tööta inimeste hulgas on kindlasti neid, kes suudaksid ja tahaksid anda oma panuse mõnesse sektorisse, kus on hetkel töökäsi puudu," lisas siseminister.

Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni liige Toomas Kivimägi ütles, et kahaneva tööjõuga riigina tuleb Eestil ka edaspidi välistööjõudu kasutada.

"Ent millise signaali me anname tänaste otsustega? Isegi kui me teame, et tööpuudus on tegelikult Eestis viimastel nädalatel hüppeliselt kasvanud, ei ole ju põhjust eeldada, et üks linnainimene hakkab homsest keevitajaks või läheb lauta tööle," rääkis Kivimägi.

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni aseesimees Andrei Korobeinik ütles, et tegemist ei ole piiranguga, vaid selle leevendamisega, sest välistööjõud võib põllumajanduses töötada kuni juuli lõpuni.

"See on selline poliitiline kompromiss, mis on mõeldud selleks, et põllumajandusettevõtted saaksid oma tööd korraldada, vastasel juhul nende mahud kukuvad oluliselt, sest neil lihtsalt ei ole piisavalt tööjõudu," sõnas Korobeinik.

Opositsioonipoliitikud küsisid, mis saab põllumajanduses pärast 31. juulit, kui võõrtööjõud siin enam töötada ei tohi.

"Kui nüüd rääkida välismaalaste seaduse abstraktsest tõlgendamisest siseministeeriumi poolt, siis lõpeb põllumeestel töö mitte hooaja lõpus, vaid kindlaksmääratud kuupäeval, 31. juulil," kommenteeris SDE fraktsiooni liige Heljo PIkhof.

Isamaa fraktsiooni esimees Priit Sibul tõdes, et tööjõu probleem ei taba vaid põllumajandussektorit. "Seetõttu on oluline, et me pööraksime tähelepanu ka nendele kümnetele tuhandetele inimestele, kellel ei ole täna Eesti tööturul väljundit. Meil ei ole mõtet lüüa tööjõudu kahte leeri," rääkis Sibul "Aktuaalsele kaamerale".

Reformierakond ja sotsiaaldemokraadid hääletasid kobarseaduse vastu.

Välismaalaste seadus võimaldab Eestis seaduslikult viibival kolmandate riikide kodanikel siin töötada maksimaalselt 12 kuud 15 kuu jooksul, hooajatööde korral 9 kuud 12 kuu jooksul. Selle eelduseks on, et tööandja soovib välismaalase tööle võtta ja registreerib tema lühiajalise töötamise politsei- ja piirivalveametis.

 

 

Toimetaja: Merilin Pärli, Merili Nael, Tiina Jaakson

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: