KredExi kaudu jagatavast 300 miljoni eurosest riigiabist pool läheb Tallinkile, ülejäänu jagatakse teiste strateegiliselt oluliste ettevõtete vahel.

Nordica lennundusgrupi kolm ettevõtet on taotlenud riigilt abina üle 20 miljoni euro, lisaks töötukassa palgatugi. Sellest umbes pool suunataks lennukipargi liisingmakseteks, ja teise poole moodustaks aktsiakapitali suurendamine. Et aga riigiettevõtte strateegiline partner on Poola lennuettevõte LOT, peaks aktsiakapitali panustama mõlemad partnerid võrdselt ehk poolakatelt oodatakse kuni viie miljoni eurost rahasüsti. LOT ei ole siiani vedu võtnud, sest maadleb ka ise finantskriisis.

"Me arutame praegu erinevaid variante oma ettevõttes, nii et selle nädala lõpuni
mul teile mingit uudist anda ei ole," ütles LOT-i kommunikatsioonijuht Michal Czernicki ERR-ile, keeldudes sisulistest kommentaaridest.

"LOT-ilt ei ole me mitte mingisugust abi saanud ega ei ole ka saamas. Peale seda, kui hakkas probleem pihta, siis nad, viidates force majeure'ile, teatasid nad kõikide oma tellitavate lendude lõpetamisest ja on andnud vihje, et nad selle aasta lõpuni neid ei soovi ja meie ettepanekule suurendada ühiselt osanike poolt osakapitali Regional Jetis, viies selle seadusega nõutud tasemele, nad on vastanud eitavalt," kommenteeris Nordic Aviation Group AS-i juhatuse liige Erki Urva.

Regional Jet lõpetas möödunud aasta kasumis, nii et ka ettevõte omakapital oli positiivne. Alates märtsist on aga kõik kiiresti allamäge läinud. Kui LOT ühisettevõttesse panustada ei soovi, viib see nende osakapitali vähenemiseni. Majandusminister Taavi Aasa sõnul LOT-i osalus lepingute järgi aga väheneda ei saa, seega edasine samm oleks osalus poolakatelt välja osta.

"Kui LOT ei ole valmis panustama, siis vastavalt aktsionäride lepingule vaadatakse osalus üle, hinnatakse nende osalus, ja vastavalt sellele tuleb see siis ka välja maksta," kommenteeris Aas.

"Need protsessid on väga pikaajalised ja tulenevalt osanike lepingutest võib see võtta väga-väga palju kuid aega," lisas Urva.

LOT-i asemele SAS

Enne seda aga ootab rahvuslik lennufirma valitsuse otsust, kas nemad rahasüsti saavad. Formaalsetele kriteeriumitele nad vastavad.

"No kõigepealt kindlasti meie taristuettevõtted. Laevandus, lennundus on olulised Eesti jaoks. Ja sealt edasi siis suuremad ettevõtted, suuremad maksumaksjad, ja loomulikult üks kriteerium on see, et võiks olla tegemist eksportiva ettevõttega," loetles Aas nõutud tingimusi.

Ta kinnitas, et seisab Nordica lennundusgrupi toetamise eest. Põhjuseid selleks on mitu.

"Hetkel meil küll lende ei toimu, aga uuesti alustamiseks meie enda ettevõte suudab seda teha kõige operatiivsemalt," tõi Aas esile. "Lisaks sellele on meie lennundusgrupist väga huvitatud SAS, kes soovib teha koostööd. Regional Jet juba tegi koostööd, millega oldi väga rahul ja nad on ka kinnitanud, et nad ka tulevikus tahavad seda koostööd teha, nii et tegelikult ka turg on olemas."

Valmis Tallinna liinidele naasma

Nordica oleks valmis üle võtma lennuliinid, mille taastamisega on kõige kiirem, sest arvata, et kriisis lennufirmad esimeses järjekorras Tallinnast lende taastama hakkaks, pole reaalne.

Muuhulgas on Air Baltic teatanud, et jätkab edaspidi lendamist vaid suurte Airbusidega. Sellistega Tallinna ja Riia vahet aga ei lennata, mistõttu võib Tallinn täielikku lennusulgu jääda. Nordica tütarettevõte Regional Jet on vajadusel paindlik selliseid tellimusvedusid Tallinnast alustama. 

Just sellisteks aegadeks Nordica eelmise kriisi järel loodigi - et ajal, kui kellelgi Tallinna vastu huvi ei ole, oleks riigiettevõte olemas. Enne tuleb siiski kriisis koondatud lennupersonal taas tööle värvata ja oma piletimüük käima saada. Nordical on see juba töös.

Taavi Aasa sõnul on juba alustatud ka ettevalmistustega grupi kolm ettevõtet - Nordic Aviation Group, Regional Jet ja lennukeid omav Transpordi Varahaldus - üheks siduda.

"Nordica on ettevõte, kes ka praegusel hetkel tegeleb aktiivselt enda korraliku piletimüügivõimekuse loomisega, sest siiamaani me oleme olnud ka selles osas LOT-ist sõltuvad. See on ka meie omanike soov, et juhul kui Tallinnast lendamisega tekib auk ja lennufirmad ei naase nii kiiresti, kui võimalik, et me oleksime valmis lendama, ja me oleme ka ütelnud, et me oleme valmis seda tegema," kinnitab Urva.

Lisaks soovib tütarettevõte Regional Jet jätkata oma senise ärimudeliga ehk teistele ettevõtetele lennuteenuse müüki ise kommertsriski võtmata.

Valitsus asub Nordica toetamist arutama neljapäeval, otsust aga ei pruugi samal päeval veel sündida.