AirBaltic valmistub 13. mail lendusid taasalustama ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Lätis kestab koroonakriisis tõttu kehtestatud eriolukord kuni 12. maini ja kui valitsus seda ei pikenda, siis plaanib lennufirma AirBaltic 13. mail uuesti lendamist alustada.

Läti ringhäälingu teatel käivitab AirBaltic lennud Riiast 14 sihtkohta, nõudes ainult kõigilt pardalviibijatelt kaitsemaskide kandmist. Ettevõtte tegevjuht Martin Gauss ütles, et lisaks maskide kandmisele on AirBaltic valmis vajadusel ka selleks, et peab osa kohti ohutusnõuete tõttu tühjaks jätma.

"Praktilisest perspektiivist pean küll ütlema, et vahemaa kaasreisijaga, kes istub teie ees, on isegi väiksem kui kõrvalistuva reisijaga. Seega leiame, et parim viis edasi liikuda oleks varustada kõik reisijad maskidega," ütles Gauss.

AirBaltic pakub oma kodulehele lendusid Amsterdami, Stockholmi, Londonisse, Brüsselisse, Moskvasse ja teistesse linnadesse. Praegu on firma korraldanud siiski peamiselt tellimuslende kohtadesse, kust lätlasi tagasi kodumaale tuua, mis Gaussi hinnangul on võimaldanud ettevõtte töötajatel ja tehnikal valmisolekut hoida.

"Me oleme tehniliselt valmis neid lende korraldama, kui saame eriolukorra lõppedes loa. Loomulikult, kui eriolukorda pikendatakse, peame need lennud tühistama ja reserveeringud kaugemale tulevikku nihutama," rääkis Gauss.

Läti valitsus on lubanud suuremat selgust tuleviku osas järgmisel nädalal. Transpordiministeerium on teatanud, et ei plaani kehtestada lennuliiklusele mingeid uusi piiranguid. Samas on Läti koalitsioonierakonnad siiski hoidunud igasugustest konkreetsetest lubadustest, et piiranguid pärast 12. maid leevendatakse.

"Leevendusmeetmed tulevad samm-sammulised, sest vajame, et teisel poolel oleksid samasugused tingimused ja piirangud nagu meil. Me ei soovi, et vallandaksime Lätis kogemata uue viirusepuhangu," ütles peaminister Krišjanis Karinš.

Ehkki AirBaltic on olnud sunnitud koondama 700 töötajat, on ettevõtte palgal endiselt umbes 1000 inimest. Gaussi sõnul saavad koondatud töötajad võimaluse tööle naasta, kui nõudlus on taas piisavalt kõrge.

Gauss on varasemalt teatanud, et ei kavatse palka küsida nii kaua, kuni koroonakriis kestab. Ta on teadaolevalt Balti riikide üks kõige kõrgemalt tasustatud firmajuhte, kes tuludeklaratsiooni kohaselt teenis 2018. aastal 1,3 miljonit eurot.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: