Mullu rekordi ehk ligi kaheksa miljoni reisijani jõudnud Baltimaade suurim transpordisõlm - Riia lennujaam - teenindab praegu, rahvusvahelise liikluse seisuajal Lätti naasjate, kauba- ja eralende. Nüüd eraldas valitsus põhikapitali laiendamiseks 50 miljonit eurot ning lennujaamast ei võeta välja ka ligi viie miljoni euro väärtuses dividende, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Kuigi lennujaam teatas, et peatab investeeringud, loodetakse Rail Balticu taristu lennujaama rajamise leping tänavu siiski sõlmida nagu plaanitud.

"Riia lennujaam on läbi ajaloo olnud Baltimaade peamine õhuliiklussõlm, mille üle oleme uhked ja mille kaudu tagame oma ühenduse Euroopaga. Oleme huvitatud, et Riia lennujaam säilitaks oma tähtsuse ka kriisi järel," ütles Linkaits.

Läti lennufirma Air Balticu nõukogu kiitis heaks kriisiaja mõjudest lähtuva äriplaani Destination 2025 Clean. Kuigi plaani täpset sisu pole avaldatud, plaanib Air Baltic hakata kriisi leevenedes kasutama 22 uut Airbusi ja on vähenenud istekohtade arvuga arvestanud nii sel kui ka järgmisel aastal.

50 Airbusi kasutamiseni ehk kasvuni loodab firma jõuda alles 2023. aasta lõpuks.

Senised turbopropellerlennukid enam liinile ei naase. "Airbus on säästlikum kõigil liinidel, kus lendame turbopropellerlennukitega. Väidetakse, et väiksem lennuk, kuhu mahub vähem reisijaid, on ökonoomsem. Kui võrdleme meie liinidel kulusid propellerlennuki ja Airbusi vahel, näeme, et tulemus sõltub sellest, millise sagedusega sõita," rääkis Air Balticu tegevjuht Martin Gauss.

Rail Balticu projekteerimine jätkub Lätis kogu 265 kilomeetri pikkuse trassilõigu ulatuses. See töö peaks läbi saama ülejärgmise aasta lõpuks. Lätis rohkem kui 500 inimese koondamisest teatanud Tallink on küsinud mitmelt Läti ministeeriumilt seisakuajaks rahalist toetust, kuid pole seda seni saanud. Küll aga on Läti riik Tallinki töötajaile eraldanud kriisaja palgatuge.