Peaminister Jüri Ratas on avaldanud Vikerraadios arvamust, et üks koht, kust riik saaks koroonakriisist tingitud kulude katteks raha võtta, on stabiliseerimisreserv.

Rahandusministeeriumi poolt riigikontrollile ja riigikogu rahanduskomisjonile saadetud aruandest selgub, et stabiliseerimisreservi maht on 411 068 691 eurot ja see on kahanenud võrreldes eelmise kvartali lõpu seisuga 3,3 miljoni euro võrra.

2020. aasta I kvartali jooksul reservi olulises summas sissemakseid ei tehtud.

2019. aasta jooksul laekus reservi 3,5 miljonit eurot, millest enamuse moodustas Eesti Panga 2018. aasta kasumieraldis.

2020. aasta I kvartali lõpu seisuga on reservi vahendid investeeritud põhiliselt väga madala krediidiriskiga Euroopa Liidu valitsuste võlakirjadesse (70,4 protsenti paigutuste struktuurist), krediidiasutuste võlakirjadesse ning kontojääki (27,7 protsenti) ja ettevõtete võlakirjadesse (1,9 protsenti).

Suurima osakaalu paigutustest moodustavad Belgia (18,5 protsenti), Bpifrance Financement´i (15,8 protsenti) ja Nordea Bank´i (10,7 protsenti) võlakirjad.

Reservi investeeringutest moodustavad võlakirjad 98,8 protsenti ja kontojääk 1,2 protsenti.

Reservi vahendite säilivuse tagamiseks moodustavad 76,2 protsenti reservi mahust investeeringud kõrgeima krediidireitinguga (lühiajaliste paigutuste puhul Moody's Prime-1 ja Standard&Poor's A-1; pikaajaliste paigutuste puhul Moody's Aaa, Standard & Poor's AAA) emitentidesse.

Reservi tulusus
Käesoleva aasta I kvartali lõpus tabas finantsturge koroonaviiruse poolt põhjustatud hinnalangus. Langesid kõik varaklassid – aktsiad, võlakirjad, toorained ja kuld, märkis rahandusministeerium.

Reservi I kvartali tulusus oli -3,15 protsenti, samas normportfelli vastava perioodi tulusus oli -1,61 protsenti.

Reservi 12 kuu tulusus oli 2020. aasta I kvartali lõpu seisuga -1,01 protsenti, normportfelli vastava perioodi tulusus oli -0,70 protsenti.

Aruandes märgitakse, et praeguses negatiivsete intressimäärade keskkonnas investeeringutelt positiivse tulususe saavutamise võimalus peaaegu puudub. Seetõttu on eesmärk negatiivsetelt intressimääradelt tekkivat kahjumit minimeerida ja ületada normportfelli tulusust.

Mis on stabiliseerimisreserv?

Stabiliseerimisreserv on riigieelarve vahenditest ja muudest laekumistest moodustatud vara kogum. Reserv loodi 1997. aastal mahus 701,6 miljonit krooni (45,2 miljonit eurot).

Aastatel 1998-1999 on reservi arvelt kasutusele võetud Maapanga (pankrotis) klientide loovutatud nõuete katteks 266 miljonit krooni (17 miljonit eurot). 2009. aastal võeti stabiliseerimisreservist kasutusele 3,5 miljardit krooni (224 miljonit eurot) maailma majanduskriisist tulenevate üldmajanduslike riskide vähendamiseks.

Riigieelarve seadus näeb ette, et stabiliseerimisreservi kantakse Eesti Panga kasumieraldis, riigikogu otsuse alusel eelmise majandusaasta riigi rahavoo ülejääk, reservi haldamisest saadud tulu, riigieelarves selleks ettenähtud vahendid ja muud seaduses sätestatud vahendid.

Reservi kasutuselevõtu otsustab riigikogu ja reservi vahendeid võib kasutada vaid kriisiolukordades: (1) üldmajanduslike riskide vähendamiseks; (2) sotsiaal-majanduslike kriiside vältimiseks või leevendamiseks; (3) eriolukorra, erakorralise seisukorra, sõjaseisukorra või muu erakorralise olukorra või olulise mõjuga kriisi lahendamiseks või ennetamiseks või kollektiivse enesekaitse lepingus ettenähtud kohustuste täitmiseks; (4) finantsasutustele likviidsus- või maksevõimega seotud raskusi või makse- ja arveldussüsteemides olulisi tõrkeid põhjustada võiva finantskriisi lahendamiseks või ennetamiseks.